Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov on seadnud eesmärgiks alandada põlevkivi hinda kolmandiku võrra.

Äripäeva arvates peab paralleelselt põlevkivi hinnaga langema ka elektri hind.

Jostov teeb Eesti Energiale jõulukingituse, sest põlevkivi hind moodustab 62 protsenti elektri hinnast ja põlevkivi odavnemine kolmandiku võrra kahandab elektrijaama kulutusi tootmisele ligi 15 protsenti.

Kui järgmisel aastal vähenevad Eesti ettevõtjate kulutused elektrile 15 protsenti, siis mõjutab see majandust sama positiivselt nagu tulumaksureform. Eelkõige võidavad tööstusettevõtted, kus tootmine on energiamahukas, ja eksportöörid, kelle konkurentsipositsioon välisturgudel paraneb.

Eesti Energia juhid väidavad, et toorainekulude vähenemine ei too kaasa muutusi elektri hinnas. See oleks ka imelik, kui monopoolne Eesti Energia hakkab vabatahtlikult toodangu hinda alandama.

Eesti Energia nagu iga teisegi ettevõtte eesmärk on toota kasumit ja on vale oodata, et ettevõtte juhid tulevad välja hinna alandamise ideega. Kindlasti on hinna langetamise vastu ka elektrijaamu erastav NRG.

Kuna elektri hinda ei määra vabaturu põhimõtted ning tarbijatel pole alternatiive, siis peab hinna alandamise ettepanek tulema energiaturu inspektsioonist või majandusminister Mihkel Pärnojalt.

Seni on Eesti Energia põhjendanud hinnatõusu põlevkivi kallinemisega ja energiaturu inspektsioon on pidanud seda piisavaks argumendiks, et anda elektri kallinemisele roheline tuli. Nüüd on olukord vastupidine.

Majandusminister Pärnoja näol on tegemist Eesti Energia aktsionäride koosolekuga. Oma ministriametist tulenevalt peab ta aga tegema kõik endast sõltuva, et parandada Eesti ettevõtluskeskkonda.

Eesti Energia juhid hakkavad Äripäeva tehtud hinna alandamise ettepanekut torpedeerima väitega, et on vaja teha palju investeeringuid. Või siis ütlevad, et põlevkivikulu küll väheneb, kuid tõusevad teised kulud, näiteks saastetasud.

Kui realiseerub Mihkel Pärnoja poolt keskkonnaministrile tehtud ettepanek, siis aeglustub saastetasude kasvutempo järgnevatel aastatel oluliselt. Investeeringute plaan on aga Eesti Energial juba valmis ja selles ei ole arvestatud kulude 15 protsendi suuruse vähenemisega. Põlevkivi odavnemisest tingitud elektri hinna kärpimine ei mõjuta negatiivselt kavandatavaid investeeringuid, vaid hoiab ära tulude ootamatult järsu kasvu.

Hinna langetamine on kasulik ka Eesti Energiale. Kui ettevõtjad kulutavad vähem elektrile, jääb neil vahendeid tegevuse laiendamiseks, mis tähendab, et nad hakkavad tulevikus rohkem elektrit tarbima. Eesti Energia ei saa aga kulude kontrolli osas rihma lõdvaks lasta.

Kui majandusminister julgeb tulla välja nõudmisega alandada elektri hinda ja suudab selle läbi suruda, siis lööb ta kaks kärbest ühe hoobiga: muudab Eesti Energia efektiivsemaks ja elavdab kogu Eesti majandust.