Tiivase sõnul on ta rahandusministeeriumi ametnikele teinud ka sellesisulise ettepaneku ning ootab vastust lähema paari nädala jooksul.

Seni on peaaegu kõik Eestis müüdud võlakirjade emissioonid olnud kinnised ja suunatud ainult finantsinstitutsioonidele, peamiselt pankadele. Seetõttu on ka võlakirjade nimiväärtus olnud tavaliselt 100 000 krooni, mis on paljudele väikeinvestoritele liiga suur investeering.

Tiivase ettepanekul peaks muutma seadustikku nii, et ettevõtted saaksid väärtpaberiinspektsioonis iga üksiku emissiooni registreerimise asemel registreerida võlakirjade programmi ning võlakirju müüa vastavalt ettevõtte vajadusele selle programmi raames. See võimaldaks muuta võlakirjad avalikult kaubeldavaks ning noteerida võlakirjad ka Tallinna börsil. Samaaegselt peaks avalikult müüdavate võlakirjade nimiväärtus olema senisest oluliselt väiksem, Tiivase hinnangul näiteks 1000 krooni. «Võlakirjad oleksid väikeinvestorile praegu hea alternatiiv raha aktsiatesse või pangadeposiidile paigutamisele,» märkis Tiivas.

Võlakirjade avalikuks muutmise ideed toetas ka Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke. Seni on võlakirjade emissioonid olnud kinnised ja kõrge nimiväärtusega just juriidiliste takistuste tõttu, nentis ta. «Oleme huvitatud sellest, et tavaline inimene saaks tulevikus osta võlakirju samamoodi nagu praegu aktsiaid,» lisas Raasuke.

Endine metalliekspordifirma EMEXi juht Toomas Keridon rääkis, et ta on oma vaba raha investeerinud aktsiatesse, rahaturufondi ja kasutanud ka pangadeposiite. «Täna on pangadeposiitide tootlus üsna kehvapoolne, samas on võlakirjade turg olnud rohkem suurte firmade lõbu,» nentis ta, lisades, et vabalt kaubeldavate võlakirjade tekkimine pakuks kindlasti huvi.

Rahandusministeeriumi omandireformi ja väärtpaberituru osakonna juhataja Veiko Tali hindas Tiivase ettepanekut positiivselt. «Toetan ideed, mis aitaksid arendada Eestis võlakirjaturgu,» kinnitas ta. Tali ei osanud anda hinnangut, millal võiks börsi tehtud ettepanek rakenduda. Tema sõnul vajab lahendamist küsimus, milliseid seadusakte muudatuse rakendamiseks tuleb muuta.

Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori Marek Mägi sõnul on üks võimalus muuta väärtpaberiseadust. Teine võimalus on kirjutada punkt uude seadusesse, mis tema hinnangul peaks riigikogu heakskiidu saama tuleval aastal. Uus seadus hakkaks kehtima aga alles 2001. a, selleks ajaks võib kohalike investorite huvi väärtpaberite vastu kadunud olla, lisas Mägi.