• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tiivas tahab võlakirjad avalikuks muuta

    Tiivase sõnul on ta rahandusministeeriumi ametnikele teinud ka sellesisulise ettepaneku ning ootab vastust lähema paari nädala jooksul.
    Seni on peaaegu kõik Eestis müüdud võlakirjade emissioonid olnud kinnised ja suunatud ainult finantsinstitutsioonidele, peamiselt pankadele. Seetõttu on ka võlakirjade nimiväärtus olnud tavaliselt 100 000 krooni, mis on paljudele väikeinvestoritele liiga suur investeering.
    Tiivase ettepanekul peaks muutma seadustikku nii, et ettevõtted saaksid väärtpaberiinspektsioonis iga üksiku emissiooni registreerimise asemel registreerida võlakirjade programmi ning võlakirju müüa vastavalt ettevõtte vajadusele selle programmi raames. See võimaldaks muuta võlakirjad avalikult kaubeldavaks ning noteerida võlakirjad ka Tallinna börsil. Samaaegselt peaks avalikult müüdavate võlakirjade nimiväärtus olema senisest oluliselt väiksem, Tiivase hinnangul näiteks 1000 krooni. «Võlakirjad oleksid väikeinvestorile praegu hea alternatiiv raha aktsiatesse või pangadeposiidile paigutamisele,» märkis Tiivas.
    Võlakirjade avalikuks muutmise ideed toetas ka Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke. Seni on võlakirjade emissioonid olnud kinnised ja kõrge nimiväärtusega just juriidiliste takistuste tõttu, nentis ta. «Oleme huvitatud sellest, et tavaline inimene saaks tulevikus osta võlakirju samamoodi nagu praegu aktsiaid,» lisas Raasuke.
    Endine metalliekspordifirma EMEXi juht Toomas Keridon rääkis, et ta on oma vaba raha investeerinud aktsiatesse, rahaturufondi ja kasutanud ka pangadeposiite. «Täna on pangadeposiitide tootlus üsna kehvapoolne, samas on võlakirjade turg olnud rohkem suurte firmade lõbu,» nentis ta, lisades, et vabalt kaubeldavate võlakirjade tekkimine pakuks kindlasti huvi.
    Rahandusministeeriumi omandireformi ja väärtpaberituru osakonna juhataja Veiko Tali hindas Tiivase ettepanekut positiivselt. «Toetan ideed, mis aitaksid arendada Eestis võlakirjaturgu,» kinnitas ta. Tali ei osanud anda hinnangut, millal võiks börsi tehtud ettepanek rakenduda. Tema sõnul vajab lahendamist küsimus, milliseid seadusakte muudatuse rakendamiseks tuleb muuta.
    Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori Marek Mägi sõnul on üks võimalus muuta väärtpaberiseadust. Teine võimalus on kirjutada punkt uude seadusesse, mis tema hinnangul peaks riigikogu heakskiidu saama tuleval aastal. Uus seadus hakkaks kehtima aga alles 2001. a, selleks ajaks võib kohalike investorite huvi väärtpaberite vastu kadunud olla, lisas Mägi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.