Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Salapalga maksja petab ka sind, konkurent

    Ükski Äripäeva kampaania ei ole leidnud nii suurt vastukaja kui üleskutse lugejatele anda vihjeid ümbrikupalkade maksjate kohta -- neid tuli paari päevaga üle 30. Anonüümsete vihjete alusel on võimalik saada jälile salapalga maksjatele, kuid see pole imerohi, mis ühiskonnas kindlalt kanna kinnitanud nähtuse välja juuriks. Maksuameti võimalused probleemiga tegeleda on suured, neid tuleb vaid paremini kasutada.
    Ümbrikupalga maksmine ei ole üksnes riigi, vaid ka firma töötajate ja konkurentide suhtes ebaaus. Ettevõtjad üritavad sageli «säästetud» rahaga firmat vee peal hoida. See on aga varastatud konkurentsieelis, millel ei saa olla pikka iga.
    Vargus on vargus, tõmbad sa riiki, lollitad konkurente või võtad alamatelt muretu äraelamisvõimaluse pensionipõlves, see arusaam on millegipärast visa tulema. Kui aga ettevõtjal sisemisest eetikast puudu jääb, siis täitku seda tühikut vähemalt hirm maksuameti ees.
    Me ei saa väita, et maksuamet midagi ei tee. Olemas on sotsiaalmaksuregister, tänu millele on maksuametil andmed firmade kohta, kus makstakse paljudele kahtlaselt madalat palka. Selgunud on, et ligi viiendik maksukohustuslastest maksab sotsiaalmaksu 1250kroonise alampalga pealt. Koos tööinspektsiooniga on maksuamet korraldanud ühiseid kontrollreide jne. Kuid tõestada on suudetud vaid üksikuid juhtumeid.
    Ühe töövaidluskomisjoni juht Enn Reinsalu rõhutas Äripäevas, et tema peab ümbrikupalkade maksmises süüdlaseks nii tööandjat kui ka töövõtjat. Selline lähenemine aga takistab pettuste ilmsikstulekut ja ka pettusele kinnituse saamist töötajatelt.
    Töötajate tangide vahele võtmisest on ehk tulemuslikum maksuametnike lähetamine firmadesse sõna otseses mõttes tööle -- oma palgaleht on parim tõend, kas firma petab. On teada ka, et salapalkade maksjate esireas on ehitus-, kaubandus-, õmblus- ja väiksemad transpordifirmad.
    Hea ettepaneku tegid kaupmehed -- seadustada nõue, et iga müügitehinguga peab kaasas käima maksut?ekk. See aitab vähendada ümbrikupalkade maksmist. Tõhus vahend on maksupetturite nimede avalikustamine -- paraku on libedama tee valinute seas tuntud inimesi, nagu kinnitab purjetajate Tõnu ja Toomas Tõniste näide. Soome eeskujul võiks igal aastal avalikustada, kui palju on keegi maksnud tulumaksu.
    Vihjajate suur hulk näitab, et töötajate seas on huvi saada ausalt palka ja jääda ausaks riigi ees. Tähtis on, et altpoolt tulevat survet ettevõtjatele toetaks ka maksuamet. Hirm ei tee valelikust ausat, vaevalt saame ka salapalkadest igaveseks lahti -- see pole veel ühelgi riigil õnnestunud, seaduskuulekust tuleb aga igal juhul juurde, samuti maksuraha riigikassasse.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.