Kindlustusvõtja kardab lepinguga pügada saada

Laido sõnul selgitas kindlustusagent talle ka seda, et võimalus, et selts nõuab kahju ehitajalt tagasi, on välistatud ja see on kindlustusvõtja enda probleem. Kindlustusjuhtumiks ei loeta ka elektriga töötavate seadmele elektrivoolu ülepingest, ülekoormusest või lühisest tekkinud kahju.

«Enamik tulekahjusid just nii toimubki,» kehitab Laido õlgu.

Sampo Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu ütleb, et hoone kütmine ei ole kindlustusobjekti töötlemine. Selleks on näiteks lohakas külmunud torude ülessulatamine. Ülepingest tekkinud kahju ei hüvitata vaid kindlale elektriseadmele, selle tulemusena tekkinud muud kahjud makstakse aga kindlasti välja.

Ta lisab, et enamiku tüüplepinguga välistatud punktide kohta on võimalik võtta eraldi kindlustuskaitse.

Uibopuu tunnistab, et isegi kõige kõvema peaga vanamemmele peaks kindlustustingimusi oskama lahti seletada kindlustusagent. «Praegu lõpeb meil ligi 700 kindlustusagendi atesteerimine,» räägib Uibopuu.

Sama kindlustusseltsi agent Kaja Seppi tunnistab, et uute agentide atesteerimine on olnud küllalt raske ja väga paljud on eksamil läbi kukkunud. «Atesteerimine näitab ära agentide taseme ja nad võivad müüa vaid neid tooteid, mille osas on nad eksami läbi teinud.»

Asso Laido jääb sellele vaatamata kindlustusseltside suhtes skeptiliseks ning kahtleb, kas agendi räägitud kena jutt peab paika ka siis, kui õnnetusjuhtumi korral tuleb kahjukäsitlejate poole pöörduda. «Minu naabrimees on kindlustanud paar aastat oma vara ja maja ning kindlustusagent soovitas tal kodus käies ära kindlustada ka pesumasina,» lausub Laido. «Kui pesumasin põlema läks, ütlesid kahjukäsitlejad, et see on kahju hüvitamiseks liiga vana ja täielikult amortiseerunud -- ja nii jäigi,» sõnab ta.