Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kindlustusvõtja kardab lepinguga pügada saada
Kindlustusseltside esindajad süüdistavad tihti kliente selles, et nad pole kindlustuslepingu tingimusi hoolikalt läbi lugenud, ja hilisemaid pretentsioone arvesse ei võta. Viimasel ajal, mil klientide teadlikkus kergekäeliselt sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevatest tagajärgedest on tõusnud, võetakse enne allkirja andmist mõtlemisaeg ja loetakse kõik hoolikalt läbi.
Kodukindlustuslepingut sõlmida kavatsenud Asso Laido viskas aga pärast lepingutingimuste hoolikat läbiluge-mist vara kindlustamise mõtte hoopis peast. «Need tüüplepingud on täielik jama,» väidab Laido. «Kui olin lepingutingimused läbi lugenud, oli mul kindlustuskonsultandile vaid üks küsimus -- kui midagi juhtub, kas siis on üldse mingisugust võimalust raha kätte saada.»
Laido räägib kindlustuslepingu punktidest, mis talle meelehärmi valmistasid. Ta ütleb, et esitatud lepinguprojekti kohaselt kindlustusobjekti töötlemisel soojusega tema kahju ei korvataks. «Loen välja, et ma ei tohi üldse oma maja kütta,» lausub ta. «Hüvitist ei saa ma ka siis, kui kahju on tekkinud hoone konstruktsioonivigade, ehitus- või hooldustööde kehva kvaliteedi tõttu.»
Laido sõnul selgitas kindlustusagent talle ka seda, et võimalus, et selts nõuab kahju ehitajalt tagasi, on välistatud ja see on kindlustusvõtja enda probleem. Kindlustusjuhtumiks ei loeta ka elektriga töötavate seadmele elektrivoolu ülepingest, ülekoormusest või lühisest tekkinud kahju.
«Enamik tulekahjusid just nii toimubki,» kehitab Laido õlgu.
Sampo Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu ütleb, et hoone kütmine ei ole kindlustusobjekti töötlemine. Selleks on näiteks lohakas külmunud torude ülessulatamine. Ülepingest tekkinud kahju ei hüvitata vaid kindlale elektriseadmele, selle tulemusena tekkinud muud kahjud makstakse aga kindlasti välja.
Ta lisab, et enamiku tüüplepinguga välistatud punktide kohta on võimalik võtta eraldi kindlustuskaitse.
Uibopuu tunnistab, et isegi kõige kõvema peaga vanamemmele peaks kindlustustingimusi oskama lahti seletada kindlustusagent. «Praegu lõpeb meil ligi 700 kindlustusagendi atesteerimine,» räägib Uibopuu.
Sama kindlustusseltsi agent Kaja Seppi tunnistab, et uute agentide atesteerimine on olnud küllalt raske ja väga paljud on eksamil läbi kukkunud. «Atesteerimine näitab ära agentide taseme ja nad võivad müüa vaid neid tooteid, mille osas on nad eksami läbi teinud.»
Asso Laido jääb sellele vaatamata kindlustusseltside suhtes skeptiliseks ning kahtleb, kas agendi räägitud kena jutt peab paika ka siis, kui õnnetusjuhtumi korral tuleb kahjukäsitlejate poole pöörduda. «Minu naabrimees on kindlustanud paar aastat oma vara ja maja ning kindlustusagent soovitas tal kodus käies ära kindlustada ka pesumasina,» lausub Laido. «Kui pesumasin põlema läks, ütlesid kahjukäsitlejad, et see on kahju hüvitamiseks liiga vana ja täielikult amortiseerunud -- ja nii jäigi,» sõnab ta.