Tuleb uus Jürgenson, tulgu ka uus Martin

Ruth Martin on kuues kantsler, kelle Mart Laari valitsus on vähem kui aastaga ametist vabastanud. Äripäev ei heida valitsusele ette tippametnike väljavahetamist, vaid räpakat viisi, kuidas ministrid oma aparaadi uutele juhtidele n-ö platsi puhastavad.

Tsiviliseeritum viis ministrile meelepärase meeskonna kokkupanekuks on siduda kantslerite volituste kestus ministri ametisoleku ajaga -- tuleb uus minister, esitab kantsler ametist lahkumise avalduse ja minister otsustab, kas rahuldab selle või mitte.

Meie ettepaneku puudus on, et see politiseerib kantslerite ametikoha. Algselt seati kantslerite amet sisse just selleks, et säästa ministeeriumiaparaati poliitiliste tõmbetuulte eest, et riigi elu käiks viperusteta edasi vaatamata valitsuse vahetumisele.

Ent just kantsleri ametipost on saanud poliittuultest kõige enam räsida ja ammugi ei saa ametnike karjääriredeli ülemist astet apoliitiliseks pidada. Mitte ainult seetõttu, et poliitiline minister toob ministeeriumi sisulist tööd juhtima isiku, keda ta usaldab, vaid et kantsler täidab tegelikult ministri ülesandeid: ministri äraolekul esindab teda valitsuse istungeil, võtab vastu külalisi jne.

Paslik on, kui tsiviliseeritud riigi seadustes kirjapandu ja tegelik elu üksteisele risti vastu ei käi, meil aga eelistatakse millegipärast peitusemängu. Et eelmise ministri paremast käest lahti saada, pakutakse talle esmalt võimalus vabatahtlikult lahkuda. Kui see ei aita, otsitakse põhjendusi, mis kukuvad enamjaolt rumalalt välja -- näiteks Martin ei olnud Jürgensoni sõnul oma ülesannete kõrgusel, töö ministeeriumis oli halvasti korraldatud. Samal ajal iseloomustas Jürgensoni eelkäija Raivo Vare Ruth Martinit nii: väga nõudlik ja järjekindel, oma valdkonda peensusteni tundev ametnik.

Õige naiivselt kõlavad Jürgensoni põhjendused siis, kui uuel tippametnikul pole vanaga võrreldes ühtki silmatorkavat eelist peale selle, et ta kuulub ministri sõpruskonda. Kuidas saab Martinist usaldusväärsemaks hinnata Margus Leivot, kes on ülbelt maksumaksja raha enda tasku suunanud, või mille poolest oli Jaan Toots etem Enn Sarapist?

Küsitav on ka, millega on valitsuse heatahtliku suhtumise ära teeninud Paldiski linnapea kohalt korruptsioonikahtlusega lahkunud Jaan Mölder, et tema nime võetakse Eesti Päevalehe andmetel suhu majandusministeeriumi uue kantsleriga seoses.

Meie ettepanek ei hoia ära küsitava mainega isikute nimetamist tippametnikeks, kuid võtab maha pinged ministri ja kantsleri vahel. Jääb ära vastastikune poripildumine, tegemata kohtukulud ja maksmata kuuekohalisi koondamistasud. Korra kantsleriametit pidanul on tulevikus võimalus samale tööle asuda, kui talle selline ettepanek tehakse, ilma et keegi selle kahtluse alla seab.