Auto saab soojaks ka telefonitsi

Paljud autoomanikud on sunnitud loobuma elektrilise eelsoojendi paigaldamisest, sest puudub vooluallikas, kuhu ööseks eelsoojendi pistik torgata. Kuid on olemas ka soojendeid, mis töötavad ilma elektrita ja mida saab käivitada kas või telefoni teel.

Eelsoojendatud auto säästab talvisel ajal nii autot kui ka juhti (vt ÄP 12.11.99). Lisaks võimaldab elektriline eelsoojendussüsteem laadida ka akut, kuid tal on üks puudus -- autoomanik muutub sõltuvaks vooluallikast.

Auto oma kütusel töötav ehk autonoomne soojendussüsteem annab seevastu tunduvalt enam vabadust -- sõltumata sellest, kuhu te auto pargite, on teil alati võimalik enne või pärast tööpäeva lõppu istuda sooja autosse.

Autonoomseid soojendussüsteeme on kahte tüüpi -- vedeliku- ja õhusoojendid. Vedelikusoojendid on valdavalt mõeldud sõiduautodele eelsoojenduseks, õhusoojendid seisu- ja sõidusoojendusena suurematele autodele.

Autonoomseid vedelikusoojendeid on võimalik paigaldada nii bensiini- kui ka diisliküttel töötavatele sõiduautodele. Eriti tarvilik on selline soojendi otsepritse-turbodiiselmootoritega autodel, mille mootorid on ehitatud väga ökonoomseks. Kogu mootoris põletatava kütuse energia kasutatakse ära auto liikuma panemiseks, salongi kütmiseks ja suurema külmaga ka auto enda töörezhiimi tagamiseks hakkab energiat nappima.

Vedelikusoojendi soojendab mootori jahutusvedelikku. Kui soojendist väljuv jahutusvedelik on saavutanud temperatuuri 30 oC lülitub sisse auto küttesüsteemi puhur, mille kaudu jõuab soe õhk salongi. Soe õhk soojendab ja kuivatab salongi, sulatab klaasidelt jää ning vabastab need udukorrast. Kuni 75 oC soojeneva jahutusvedeliku ringlemine soojendab samaaegselt ka auto mootorit.

Võrreldes elektrilise eelsoojendussüsteemiga on autonoomne süsteem tunduvalt võimsam -- auto soojeneb lühema ajaga ning ka suurema auto salongi kütab selline süsteem korralikult soojaks. Sõltuvalt välistemperatuurist on sõiduauto mõnusalt soe juba pärast 15minutilist soojenemist. Maksimaalne soojenemisaeg on sõltuvalt soojendussüsteemi tüübist 30 min kuni 1 tund, mille järel soojendus automaatselt välja lülitub. Vedelikusoojendi keskmine kütusekulu on 0,4--0,5 l tunnis, mis on tunduvalt vähem, kui soojendades autot mootori tühikäigul.

Autonoomset soojendussüsteemi on võimalik käivitada digitaaltaimeriga, kaugjuhtimispuldiga või kasutades telefoni. Iga autoomanik saab valida oma vajadustele sobiva lahenduse. Näiteks juhul kui autot kasutatakse külmal ajal vaid tööle ja töölt koju sõiduks, on mugav sisestada sõidu alustamise aeg digitaalkellal. Kui olete liikuv ja sageli tuleb ette paaritunniseid parkimisi, on parim lahendus soojendus, mida on võimalik käivitada kaugjuhtimise teel puldist (tööraadius ligi 600 m). Telefonikäivitusega saate aga auto soojenema panna näiteks enne lennuki maandumist või laeva sadamasse jõudmist.

Autonoomsel soojendil on otstarve igal aastaajal. Kevadel ja sügisel eemaldab see klaasidelt udukorra ning kuivatab salongi, samuti on võimalik seda kasutada eelventilatsioonina kuumadel suveilmadel. Seisusoojendus sobib ka masinatele ja maasturitele metsas, kus lähima voolu- või soojusallikani on kilomeetreid. Õhusoojendid on kasutatavad külmakartlike veoste transportimisel läbi mitme riigi, kus ilmastikuolud võivad olla erinevad. Autonoomsete eelsoojendite hinnad ilma paigalduseta on alates 11 900 kroonist.

- Mina lasin telefonitsi juhitava eelsoojendi oma autole paigaldada 1998. aasta novembris ja leian, et investeering õigustab end igati. Kui ma ärkan hommikul üles ja asun kohvilauda, saadan telefonitsi teele numbrikoodi, ja kui poole tunni pärast autosse istun, on see meeldivalt soe. Seda hirmu, et eelsoojendus liigselt akut koormaks, ei ole. Voolu läheb peamiselt tarvis vaid soojendi käivitamiseks ja hiljem auto soojendusmootori töötamiseks. Viimane tarbib aga sama vähe voolu kui parktuled, mis peavad vastu pidama 24 tundi. Seega ei tee pool tundi akule midagi. Pigem aitab hiljem sooja mootori kerge käivitamine akut säästa.

Ainus puudus, mis selle süsteemiga kaasneb, on see, et näiteks Soomes ei ole lühisõnumi saatmine võimalik ja süsteem ei tööta. Minu kogemuste põhjal toimib see vaid Eestis ja Lätis, kuid üldjuhul on visiidid ühte või teise riiki nii lühiajalised, et seda ei saa mingiks oluliseks puuduseks küll nimetada.

Autor: Anne-Ly Rappu