Eesti kaubalaevad pääsevad mustast nimekirjast

Kinnipeetud Eesti laevade arv vähenes Pedaku sõnul järsult pärast seda, kui amet hakkas 1997. aastal Eesti laevu meie vetele lisaks ka välismaal kontrollima.

Kõige enam probleeme on välisvetes Eesti Merelaevanduse vanad kaubalaevad omandanud ASi Esman laevadega, mistõttu Veeteede Amet on võtnud selle laevafirma eriti tähelepaneliku kontrolli alla. Möödunud aastal kinni peetud kaheksast Eesti lipu all seilanud ebastandardsest alusest kuulus Esmanile kuus.

Esmani president Igor põhjendas oma kaubalaevade kinnipidamist üha teravneva konkurentsivõitlusega. Uusi laevu kasutavad lääneriikide laevafirmad üritavad meie vanu laevu kõigiti turult välja tõrjuda ja selleks kõlbavad tema sõnul igasugused vahendid. Ta tõi näite, kus ühele plastlaeva keret taoti vigastuste tekitamiseks koguni vasaraga.

«Kõik see on üks suur poliitika,» leidis reeder Gnezdilov. Tema hinnangul on Eesti riik liiga nõrk, selleks et oma laevaomanikke välisvetes kaitsta, samuti puudub meil siiamaani oma merenduspoliitika.

Laeva võib tunnistada substandardseks ja nõuda puudujääkide kohest kõrvaldamist, kui meeskonna ettevalmistus, ohutusnõuete täitmine, laeva korrashoid või dokumentatsioon ei vasta rahvusvahelistele nõuetele.