• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.01.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti kaubalaevad pääsevad mustast nimekirjast

Laevade parem kvaliteet võimaldab Eestil saada sel sügisel Pariisi memorandumi liikmeks, mis omakorda on Euroopa Liitu astumise üks eeltingimusi.
Veeteede Ameti peadirektori Kalle Pedaku sõnul ei ületa viimase kolme aasta jooksul kinnipeetud Eesti lipu all sõitvate laevade arv enam seda piiri, mis takistaks Eesti liitumist Pariisi memorandumiga.
Möödunud aastal peeti 259 Eesti lipu all sõitvast laevast puudujääkide tõttu kinni kaheksa laeva. Aasta tagasi oli see arv veel 13, 1995. aastal aga koguni 18.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kinnipeetud Eesti laevade arv vähenes Pedaku sõnul järsult pärast seda, kui amet hakkas 1997. aastal Eesti laevu meie vetele lisaks ka välismaal kontrollima.
Kõige enam probleeme on välisvetes Eesti Merelaevanduse vanad kaubalaevad omandanud ASi Esman laevadega, mistõttu Veeteede Amet on võtnud selle laevafirma eriti tähelepaneliku kontrolli alla. Möödunud aastal kinni peetud kaheksast Eesti lipu all seilanud ebastandardsest alusest kuulus Esmanile kuus.
Esmani president Igor põhjendas oma kaubalaevade kinnipidamist üha teravneva konkurentsivõitlusega. Uusi laevu kasutavad lääneriikide laevafirmad üritavad meie vanu laevu kõigiti turult välja tõrjuda ja selleks kõlbavad tema sõnul igasugused vahendid. Ta tõi näite, kus ühele plastlaeva keret taoti vigastuste tekitamiseks koguni vasaraga.
«Kõik see on üks suur poliitika,» leidis reeder Gnezdilov. Tema hinnangul on Eesti riik liiga nõrk, selleks et oma laevaomanikke välisvetes kaitsta, samuti puudub meil siiamaani oma merenduspoliitika.
Laeva võib tunnistada substandardseks ja nõuda puudujääkide kohest kõrvaldamist, kui meeskonna ettevalmistus, ohutusnõuete täitmine, laeva korrashoid või dokumentatsioon ei vasta rahvusvahelistele nõuetele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele