Eesti kaubalaevad pääsevad mustast nimekirjast

Laevade parem kvaliteet võimaldab Eestil saada sel sügisel Pariisi memorandumi liikmeks, mis omakorda on Euroopa Liitu astumise üks eeltingimusi.

Veeteede Ameti peadirektori Kalle Pedaku sõnul ei ületa viimase kolme aasta jooksul kinnipeetud Eesti lipu all sõitvate laevade arv enam seda piiri, mis takistaks Eesti liitumist Pariisi memorandumiga.

Möödunud aastal peeti 259 Eesti lipu all sõitvast laevast puudujääkide tõttu kinni kaheksa laeva. Aasta tagasi oli see arv veel 13, 1995. aastal aga koguni 18.

Kinnipeetud Eesti laevade arv vähenes Pedaku sõnul järsult pärast seda, kui amet hakkas 1997. aastal Eesti laevu meie vetele lisaks ka välismaal kontrollima.

Kõige enam probleeme on välisvetes Eesti Merelaevanduse vanad kaubalaevad omandanud ASi Esman laevadega, mistõttu Veeteede Amet on võtnud selle laevafirma eriti tähelepaneliku kontrolli alla. Möödunud aastal kinni peetud kaheksast Eesti lipu all seilanud ebastandardsest alusest kuulus Esmanile kuus.

Esmani president Igor põhjendas oma kaubalaevade kinnipidamist üha teravneva konkurentsivõitlusega. Uusi laevu kasutavad lääneriikide laevafirmad üritavad meie vanu laevu kõigiti turult välja tõrjuda ja selleks kõlbavad tema sõnul igasugused vahendid. Ta tõi näite, kus ühele plastlaeva keret taoti vigastuste tekitamiseks koguni vasaraga.

«Kõik see on üks suur poliitika,» leidis reeder Gnezdilov. Tema hinnangul on Eesti riik liiga nõrk, selleks et oma laevaomanikke välisvetes kaitsta, samuti puudub meil siiamaani oma merenduspoliitika.

Laeva võib tunnistada substandardseks ja nõuda puudujääkide kohest kõrvaldamist, kui meeskonna ettevalmistus, ohutusnõuete täitmine, laeva korrashoid või dokumentatsioon ei vasta rahvusvahelistele nõuetele.