Uue ettevõtte ekspordimaht oleks umbes 140 000 tonni piimatooteid aastas. Arvutuslikult peaks riik piimatööstustele selle koguse juures müügi toetusena peale maksma 102 miljonit krooni, kasum ekspordist oleks sel juhul 250 miljonit krooni. Venemaa kriisi eelsel 1997. aastal eksportis Eesti 114 100 tonni piimatooteid 1,45 miljardi krooni väärtuses, mis on jäänud piimatoodete ekspordi viimaste aastate laeks.
Eksportettevõtte loomise projekti vedav põllumajandusministri nõunik Kalev Kreegipuu ütles, et mais peaks eksport uue ettevõtte toel juba toimuma. «Paljudes riikides on sellised riiklikud ettevõtted ja me tahame toimida nende eeskujul,» ütles Kreegipuu. «Järgmisel nädalal peaks selguma, kas loome täielikult riigile kuuluva ettevõtte või riigi osalusega firma. Ülejärgmisel nädalal tahame asja valitsusse viia.»
Kreegipuu sõnul hakatakse uue firma kaudu müüma eelkõige kvooditoodangut Euroopa Liitu. «Kui nüüd ELi kvoodid meile suurenevad, siis saamegi kogu praegu üle jääva toodangu sinna suunata ega pea enam Venemaa peale lootma,» rääkis ta. Kust leitakse raha müügitoetuse maksmiseks, pole Kreegipuu ütlusel veel selge.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa Komisjon on lubanud alates selle aasta juunist suurendada Eesti piimatoodete müügikvooti 80 protsendi võrra. Piimatööstused hindavad Euroopa Liidu turgu kõrgelt sellepärast, et kvoodialuse kauba hind on kõrgem kui maailmaturuhind või piimatoodete hinnad Venemaal.
«Ühist ekspordiettevõtet on vaja,» ütles tulundusühistu E-Piim peadirektor Jaanus Murakas. «Pooldan, et see oleks riigiettevõte, sest piimatoodete müügikvoodid antakse Brüsselist samuti riigile, mitte ettevõtetele eraldi.»
Piimatootjate õiguste eest võitleja Toomas Paur ütles, et 250 miljonit krooni kasumit piimatoodete ekspordist võimaldaks piimakilo kokkuostuhinda tõsta 60 sendi võrra.
«140 000 tonni piima on just see kogus, mis tekitab surve siseturule ja surub kokkuostuhindasid alla,» rääkis Paur. «Kui me tänase ülejäägi saaksime välja vedada, korrastuks kogu piimandusturg,» lisas ta.