On 29. veebruari õhtu. Mõned Tallinna kesklinnas asuvate ebaseaduslikult tagastatud hoonete üürnikud kogunevad Sakala tänaval asuvasse korterisse, et arutada, milliseid võimalusi pakuvad üürnikele kriminaalasja algatamine seadusevastaste tagastamistega seotud linnavalitsuse suhtes ning kriisi lõppemine riigikogus.
Sisenen hoonesse Sakala 11. Esimesel korrusel asuva korteri uks avaneb ning sõbralik perenaine kutsub külalised sisse. Ta vabandab korteri kehva olukorra pärast ette ja taha, põhjendades, et enne pole mõtet remonti tehagi, kui maja üürnikele tagasi antud.
Kingi jalast võtta ei tohi, sest korter olevat väga räämas. On kah. Tubade vaheseintelt on osaliselt tapeet ja plaadid maha tiritud, nende asemel paistavad vaheseina lauad. Ohtrad mõrad kamina soemüüris on rohmakalt üle krohvitud, mõnes kohas on põranda värv vaid aimatav. Tragi perenaine paigutab mehi laua taha istuma, pistes igaühele tomatimahlaklaasi ja kohvitassi nina alla.
Viis meest istuvad ümmarguse laua taga. Kõik nad on mõnes väärtuslikus hoones sundüürnikud ning on suutnud viia asjad nii kaugele, et omandireformiamet on otsustanud tagastamise tühistada üürnike kasuks. Välja arvatud üks, kes on tulnud üürnike ümarlauale, et rääkida oma teooriast, mille järgi tegelikult ei olegi enam tegu Eesti riigikorraga, vaid me kõik oleme neljandat korda viimaste aastasadade jooksul sakslaste repressiivvalitsuse alla langenud.
Mehed hakkavad kokku võtma, mis siis päeva jooksul on juhtunud. Esiteks alustas kaitsepolitsei eeluurimist, et leida vastutavad linnaametnikud, kes on seotud ümberasujatele seadusevastaselt varade tagastamisega. Teiseks jõudsid riigikogus koalitsiooni ja opositsiooni esindajad kokkuleppele, et kahtlusaluste objektide tagastamise seadustamise eelnõu menetlus katkestatakse.
Sõna võtab Toompuiestee 13 esindaja. ?No öelge mulle, millest me oleme viimased seitse aastat rääkinud, kui nüüd tuleb välja, et suurem osa varasid on juba tagastatud,? küsib Valdo Aren.
Hallipäine Rein Mark, kes on Metsa 45 üürnik, arvab, et ega justiitsministeeriumis kah lollid pole, kes aru ei saa, millal jalge all kuumaks läheb. ?Nüüd mängivad nad naiivikesi,? raiub ta kindlalt.
Sisse astub turske suure habemega mees. Tervitab ja hüüab jämeda häälega oma suurele habemele viidates, et tema on Fidel Castro grupi esindaja. Tegelikult on ta ooperidiiva Margarita Voitese abikaasa Juhan, kellel samuti omandiküsimuste probleem lahendada.
Mehed arutavad, kas kaitsepolitsei ja riigikogu uudised on neile kasuks või kahjuks. Kümneminutiline vaidlus lõpeb üldise arvamusega, et ega see kapogi midagi ei tõesta. ?Niikuinii teevad otsuse, et kuriteo koosseisu pole. Aga time-out on meile alati kasulik,? leiab Metsa 45 üürnik.
Järsku hakkab Sakala 11 seni rahulik ja lahke perenaine proua Lääts karjuma, et ?mida seal enam tagastada, juba tagastatud, nüüd tuleb üürnikele korterid tagasi anda.? Mehed hakkavad vihasele naisele selgitama, et viimane pole täpselt kõigest aru saanud, kuid selgitustöö lõpeb üksteisest üle karjumisega. Lõpuks pole enam ühegi inimese jutust midagi aru saada.
Hetkeks melu vaibub. Metsa 45 esindaja palub asja konstruktiivselt lahendada. Perenaine hakkab uuesti kriiskama. ?No miks peavad korralikud inimesed elama prügimäel,? viipab ta käega mõranenud kaminale.
Rahunedes hakatakse arutama, kas Märt Rask, kes ebaseaduslike tagastamiste seadustamise eelnõu riigikogus esitles, on loll või mitte. Tekib taas kisa. Arvamusi on seinast seina. Järgmiseks võetakse ette omandireformiameti juhataja Vladimir Viies. Leitakse, et Viies on tõmbleja. Juhan Voites lisab, et Viies on ju horoskoobi järgi kaksik. ?Mul Margarita tegeleb nende asjadega, ta teab,? kinnitab Voites.
?Castro grupi? esindajal heliseb telefon. Mees ütleb kümme korda rahulikult ?alloo? ja paneb telefoni kinni.
Järgmiseks hakatakse sarjama endist linnavaraameti tagastamisosakonna juhatajat Trummi, siis saavad oma koosa ka erakonnad. Üks kiidab Savisaart, teine ironiseerib Isamaaliidu aadressil. Vahepeal heliseb jälle Voitese telefon, jälle pakub ta helistajale välja rea ?alloosid?, mobiililevi paraneb ning Voites jookseb kõva häälega seletades välja.
Algavad venekeelsed uudised. Kõik vakatavad ja kuulavad huviga Toomas Savi kommentaari patiseisu lõppemisest riigikogus.
Veidi enne kella seitset võtab sõna seni vaikselt istunud prillidega Jõgisuu. Viitab sellele, et üürnike aktiivgrupi põhiküsimused olevat arutatud ning hakkab pikalt ajaloost rääkima. Küsib ajakirjanikult, kas viimane teab, mitu korda on Eesti viimase kolmesaja aasta jooksul Saksa võimu all olnud. Pakun kolm. Seepeale otsib ta kotist välja paki raamatutest tehtud koopiaid ning annab need Voitesele, kes hakkab teksti valju häälega lugema. Kui Voitesel artikkel läbi, pakub Jõgisuu välja oma kommentaari. Teise maailmasõja ajal oli tõesti kolmas Saksa võimu aeg, kuid nüüd on neljas, ehkki paljud ei taha või ei suuda sellest aru saada. Soovitab koopiad läbi lugeda, sealt selguvat kõik. Metsa 45 elanik noogutab tunnustavalt peaga. ?Tead, sa ütlesid mulle seda juba kolm aastat tagasi, siis hakkasin ma vaikselt sellest aru saama,? sõnab ta.
Arutelu repressiivvõimu üle jätkub.
Minu kõrval istuv Toompuiestee 13 üürnik Aren selgitab, et ega alati üürnike koosolek järeldusteni ei jõuagi. Vahel piirduvatki koosistumine probleemide üldise aruteluga. ?Mina näiteks kartsin, et ümarlaual kokkulepet ei saavutata, mulle oli lihtsalt olukord selgusetu,? põhjendab ta kohtumist. ?Aga kui on tõsine probleem, näiteks enne seaduseelnõu lugemisi, siis oleme ikka poole ööni koos istunud,? lisab ta.
Seitsmesed uudised vaadatud, lahkun ning jätan üürnikud sakslaste võimu üle vaidlema. Näitleja Eve Kivi, kes samuti pidi tulema, jäigi tulemata.
Seotud lood
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele