Lahing majade pärast

On 29. veebruari õhtu. Mõned Tallinna kesklinnas asuvate ebaseaduslikult tagastatud hoonete üürnikud kogunevad Sakala tänaval asuvasse korterisse, et arutada, milliseid võimalusi pakuvad üürnikele kriminaalasja algatamine seadusevastaste tagastamistega seotud linnavalitsuse suhtes ning kriisi lõppemine riigikogus.

Sisenen hoonesse Sakala 11. Esimesel korrusel asuva korteri uks avaneb ning sõbralik perenaine kutsub külalised sisse. Ta vabandab korteri kehva olukorra pärast ette ja taha, põhjendades, et enne pole mõtet remonti tehagi, kui maja üürnikele tagasi antud.

Kingi jalast võtta ei tohi, sest korter olevat väga räämas. On kah. Tubade vaheseintelt on osaliselt tapeet ja plaadid maha tiritud, nende asemel paistavad vaheseina lauad. Ohtrad mõrad kamina soemüüris on rohmakalt üle krohvitud, mõnes kohas on põranda värv vaid aimatav. Tragi perenaine paigutab mehi laua taha istuma, pistes igaühele tomatimahlaklaasi ja kohvitassi nina alla.

Rahunedes hakatakse arutama, kas Märt Rask, kes ebaseaduslike tagastamiste seadustamise eelnõu riigikogus esitles, on loll või mitte. Tekib taas kisa. Arvamusi on seinast seina. Järgmiseks võetakse ette omandireformiameti juhataja Vladimir Viies. Leitakse, et Viies on tõmbleja. Juhan Voites lisab, et Viies on ju horoskoobi järgi kaksik. ?Mul Margarita tegeleb nende asjadega, ta teab,? kinnitab Voites.

?Castro grupi? esindajal heliseb telefon. Mees ütleb kümme korda rahulikult ?alloo? ja paneb telefoni kinni.

Järgmiseks hakatakse sarjama endist linnavaraameti tagastamisosakonna juhatajat Trummi, siis saavad oma koosa ka erakonnad. Üks kiidab Savisaart, teine ironiseerib Isamaaliidu aadressil. Vahepeal heliseb jälle Voitese telefon, jälle pakub ta helistajale välja rea ?alloosid?, mobiililevi paraneb ning Voites jookseb kõva häälega seletades välja.

Algavad venekeelsed uudised. Kõik vakatavad ja kuulavad huviga Toomas Savi kommentaari patiseisu lõppemisest riigikogus.

Veidi enne kella seitset võtab sõna seni vaikselt istunud prillidega Jõgisuu. Viitab sellele, et üürnike aktiivgrupi põhiküsimused olevat arutatud ning hakkab pikalt ajaloost rääkima. Küsib ajakirjanikult, kas viimane teab, mitu korda on Eesti viimase kolmesaja aasta jooksul Saksa võimu all olnud. Pakun kolm. Seepeale otsib ta kotist välja paki raamatutest tehtud koopiaid ning annab need Voitesele, kes hakkab teksti valju häälega lugema. Kui Voitesel artikkel läbi, pakub Jõgisuu välja oma kommentaari. Teise maailmasõja ajal oli tõesti kolmas Saksa võimu aeg, kuid nüüd on neljas, ehkki paljud ei taha või ei suuda sellest aru saada. Soovitab koopiad läbi lugeda, sealt selguvat kõik. Metsa 45 elanik noogutab tunnustavalt peaga. ?Tead, sa ütlesid mulle seda juba kolm aastat tagasi, siis hakkasin ma vaikselt sellest aru saama,? sõnab ta.

Arutelu repressiivvõimu üle jätkub.

Minu kõrval istuv Toompuiestee 13 üürnik Aren selgitab, et ega alati üürnike koosolek järeldusteni ei jõuagi. Vahel piirduvatki koosistumine probleemide üldise aruteluga. ?Mina näiteks kartsin, et ümarlaual kokkulepet ei saavutata, mulle oli lihtsalt olukord selgusetu,? põhjendab ta kohtumist. ?Aga kui on tõsine probleem, näiteks enne seaduseelnõu lugemisi, siis oleme ikka poole ööni koos istunud,? lisab ta.

Seitsmesed uudised vaadatud, lahkun ning jätan üürnikud sakslaste võimu üle vaidlema. Näitleja Eve Kivi, kes samuti pidi tulema, jäigi tulemata.