Kinnisvaraturul tegutsevad välismaised libamaaklerid

Koos muule maailmale avatuse positiivsete mõjudega Eesti kinnisvaraturu arengule, mis on domineerivad, kaasnevad integratsiooniga ka negatiivsed mõjud.

Nii on Eesti kinnisvaraturul hakanud tegutsema mitmed välismaised kinnisvaramaaklerid, kelle tegevus on rajatud pettusele ja ebaeetiliste võtete kasutamisele.

Üks enimlevinud niinimetatud välismaiste libamaaklerite tegutsemisvorme on informatsiooni väljapetmine ja selle ärakasutamine kasu saamise eesmärgil.

Tegutsemisskeemi kohaselt esinevad välismaised libamaaklerid kõigepealt kliendi rollis, saades kohalikelt maakleritelt, kes müügi- või üüriklienti esindavad, põhjaliku informatsiooni neid huvitavast pakkumisest. Pärast kliendina esinemist pakutakse sama objekti juba ise potentsiaalsetele klientidele, esinedes omaniku esindajana. Pakkumisi tehakse üldjuhul välismaistele klientidele, kasutades usalduse võitmiseks kohalike maakleritega võrreldes paremat keeleoskust ning tihti ka omanikku tegelikult esindavate maaklerite halvustamist. Alles siis, kui pakkumisele õnnestub kliendi jaatav vastus saada, võetakse reaalselt ühendust omanikuga.

Näiteid analoogsetest välismaiste libamaaklerite läbiviidavatest skeemidest võib tuua nii Tallinnast, Tartust kui ka Pärnust. Välismaiseid libamaaklereid on Eestisse tulnud nii Soomest kui ka Austraaliast.

Võib ju väita, et toodud skeemi põhjal tegutsejaid libamaakleriteks nimetada on justkui põhjendamatu ? saavad ju nii ostja-müüja kui ka üürile andja ja -võtja korrektselt teenindatud ning jõuavad oma lõppeesmärgi, tehinguni.

Küsimus on vahendites, mida nimetatud välismaalt tulnud vahendajad kasutavad soovitud tulemuse saavutamiseks.

Toodud tegevus on vastuolus rea Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja poolt vastuvõetud kinnisvaramaakleri heade tavade koodeksis sätestatud punktidega. Heade tavade järgi kohustub maakler esinema alati oma ja tööandja õige nime all, andma tehingu ja sellega seonduva kohta vaid tõest informatsiooni, mitte ära kasutama tehinguga seotud osapoolte teadmatust ning vältima kolleegide halvustamist.

Lisaks on enamik käesolevas artiklis käsitletavatest välismaistest vahendajatest vastuolus Kinnisvaramaaklerite Kutsestandardiga, mis fikseerib kutseoskusnõuetena muu hulgas eesti keele oskuse ning kinnisvaraalase terminoloogia ning ärieetika tavade tundmise.

Korrektse kinnisvarateenuse tagamiseks on vajalik, et kõik tehingu osapooled ? nii ostja, müüja kui ka vahendaja ? järgivad häid äritavasid.

Seepärast on oluline, et ostjad-müüjad pööraksid tähelepanu vahendaja taustale ning töövõtetele. Täpsemat informatsiooni Eestis tegutsevate kinnisvaramaaklerite ning -firmade kohta saab küsida Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojast või Eesti Kinnisvarafirmade Liidust.

Autor: Kairi Ummus