Narva elektrivõrgud on alustanud elektri importi Leedust

10. märtsil sõlmisid NEV ja Lietuvos Energija tarnelepingu ja 20.mätsil algas import. Imporditav kogus aprilli lõpuni on 20 mlj. kWh, mai-juuni-juuli täpsustatakse edaspidi vastavalt tarbimisele.

Järgneb pikk Ahti Puuri kommentaar.

<i> Tegemist on esimese reaalse sammuga Eesti elektrienergia turul, mille eesmärgiks on turu läbipaistvamaks muutmine ja elektrienergia hinna mõjutamine.

Narva Elektrivõrk sai Energiaturu Inspektsioonilt loa elektrienergia impordiks alates 1999.a. augustist 2000.a. augustini kogusele, mis moodustab 20% NEV-i müügimahust (kogu Eesti tarbimisest ligi 1,5%). Impordi alustamiseks oli vaja lisaks tarnija leidmisele saavutada leping elektrienergia ülekandmiseks Eesti Energiaga, kuna välisriikidega ühendavad elektriliinid kuuluvad ainult neile. Läbirääkimisi impordiks peeti Lenenergoga, RAO EES Rossiiga ja Lietuvos Energijaga, probleemideks olid koguse väiksus, lepingu lühiajalisus (kuni august 2000) ja loomulikult ülekandelepingu puudumine Eesti Energiaga.

23.02.00 sai sõlmitud Eesti Energia Põhivõrguga ülekandeleping, ülekande hinnaks sai EE poolt etteantud hind. See ülekandeleping oli nii EE-le kui ka NEV-ile esimene omataoline. 10.03.00 sõlmisime Lietuvos Energijaga lepingu tarneks ja 20.03.00 algas import.

Imporditav kogus aprilli lõpuni on 20 mlj. kWh, mai-juuni-juuli täpsustatakse edaspidi vastavalt tarbimisele. Augustist impordiluba lõpeb, st. ka lepingu lõppu.

Kuna leping on väikesemahuline (tarnijate jaoks), ühekordne ja lühiajaline, siis meil puudusid hoovad tarnijalt soodsamate tingimuste saamiseks. Samuti pidime aktsepteerima EE tingimusi ülekandmiseks, kuna üha enam hakkas lähenema impordiloa lõppemise tähtaeg ja igasugune importelekter saab Eestisse jõuda ainult läbi EE, kellele kuuluvad kõik kandevõrgud. Olulisem on pretsedendi loomine, mis loodetavasti on esimene suurem samm energiaturu avanemisele Eestis ning konkurentsi tekkele. Kui riik vähendaks piiranguid lubades impordi suurendamist ja väljastades turuloa pikemaks perioodiks, annaks see võimaluse sõlmida impordiks juba pikaajalisi lepinguid soodsamatel tingimustel. Siis oleks võimalik juba seda tunnetada ka tarbijatel elektrienergia hinna languse või vähemalt tõusu (mida planeeritakse vähemalt Narva Elektrijaamades) pidurdumise näol.

Esialgu on võit rohkem moraalne. Loodan, et NEV-il siiski võimaldatakse edaspidi impordi osakaalu suurendadaja antakse pikaajaline impordiluba. See on ainus alternatiiv elektrienergiaostmisele EE-lt, kes paraku on ühtlasi ka meie konkurent.

EE on alustanudtegevust meilt suurklientide ülevõtmiseks ning senised turutingimused(elektrienergia ost 100 % sellelt samalt EE-lt) ei võimalda meil siin nendega konkureerida.

Alternatiivsed tarnijad Eestis on meile ainult Sillamäe Soojuselektrijaam (meile müüdav kogus meie koguostust alla 2%kütteperioodil), teistelt võimalikelt tarnijatelt ostuks peame kasutama EE ülekandeteenust ning see teeb ostuhinna kõrgeks. Oma elektrijaama ehitamine elektrienergia edasimüümiseks on hetkel liialt määramatu riskiga üritus, eriti arvestades Eesti elektrijaamade kogupotentsiaali.

</i>