Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ETV päästenipid
ETV juhtkond esitas esmaspäeval ringhäälingunõukogule koostöös Hansabank Marketsiga valminud kriisiprogrammi, milles pakutud lahendustest peab uus ringhäälingunõukogu aprillis parimad välja valima.
Ringhäälingunõukogu esimehe Paul-Eerik Rummo kinnitusel on võimalik selle programmi alusel ETV kriisist välja tuua. ?Seda juhul, kui valitsus on nõus eraldama ETV-le raha koondamistasude maksmiseks ja võlgade ajatamisega,? ütles Rummo.
ETV taotleb riigilt koondamiskuludeks 8,4 mln krooni, mis peaks laekuma mitmes järgus. Juhul kui see raha saadakse, soovitakse ajatada nullprotsendilise intressiga ETV maksuvõlgnevus riigi ees summas 15?16 mln krooni.
Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku väitel on ministeeriumi seisukoht, et koondamistasud peaksid tulema ETV enda vahenditest, sest aasta teisel poolel tuleb see raha palgakulude vähenemise tõttu telejaamale tagasi.
ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro sõnul tuleks palgakulude kokkuhoiust 5 mln krooni, kuid see raha on juba ära planeeritud.
?Võlgade ajatamine on vältimatu, kuid enne tuleb jõuda riigiga kokkuleppele meie tuleviku suhtes,? selgitas Kangro. ?Meil peab olema garantii, et me suudame võlgu tulevikus tagasi maksta.?
Kangro avaldas lootust, et koos uue ringhäälingu nõukoguga saabub lahendus ka ETV keeruliseks muutunud olukorrale. ?Eelkõige tuleb määrata ära ETV rahastamise alused. Kuni need pole paigas, võivad poliitikud alati kõik rahaeraldused vaidlustada.?
Rummo sõnul ei tee praegune ringhäälingunõukogu ETV saatuse osas enam siduvaid otsuseid, vaid jätab selle uue ringhäälingunõukogu pädevusse. Riigikogu kultuurikomisjon otsib praegu kandidaate uude nõukogusse ja vastav eelnõu peaks järgmise nädala lõpus või ülejärgmise alguses ka riigikogule esitatama.
Sellisel juhul on võimalik, et uus ringhäälingunõukogu asub ametisse juba aprilli keskpaigas.
Kriisiprogramm näeb lahendustena ka telemaja osa ruumide väljarentimist, hoonete müümist tagasiostu kohustusega liisingufirmale, hoonete täielikku müümist ja ETV rentnikuks hakkamist ning ka uue telemaja ehitamist.
ETV-l oleks Pindi Kinnisvara hinnangul võimalik oma ruumide väljarentimise eest teenida aastas 2?2,5 miljonit krooni.
Hoonete müügist saaks ETV 38?77 mln krooni, samas tähendaks see ETV jaoks iga-aastast 4,5 miljoni kroonist rendimakset.
Uue telemaja ehituse maksumus võib olla 100?130 mln krooni, realiseerumistähtajaga 1,5?2 aastat. Selle plaani teostamiseks ETV-l raha pole. Alternatiivne lahendus oleks lasta mõnel kinnisvaraarendajal ehitada uus telemaja ning sõlmida seejärel pikaajaline rendileping hoone kasutamiseks.
ETV erastamist, likvideerimist või programmi kommertsialiseerumist nähakse tagasilöögina televisiooniturule. Küll võib olla lahenduseks ETV ja Eesti Raadio liitmine, mille järel tekiks tugev konkurentsivõimeline organisatsioon. Viimane suunaks kogu raha televisiooni kui kallima ja komplitseerituma programmi tootmisse ning selle arvel muutub raadio televisiooni kõrvalnähtuseks.
?Mina näen ainsa võimalusena ETV kriisist väljumist ja jätkamist eraldiseisva avalik-õigusliku telejaamana,? rõhutas Kangro.
Võimalik kasum on programmi kohaselt 2000. aasta lõpus vaid 2,4 mln krooni varem planeeritud 7 mln krooni asemel. Kangro kinnitusel pole ETV aga sugugi suremise äärel. ?Meil on lihtsalt kokku langenud finantskriis ja reformid,? nentis ta.
Mullusega võrreldes kärpis ETV tänavuses eelarves programmitootmise kulusid 25 mln ja üldkulusid 12 mln krooni. ETV kavatseb tänavu eetrisse anda 4500 tundi saateid, millest omatoodangu esmaesitlusi on 1500 tundi.
?See on natuke rohkem kui kolmel erakanalil kokku,? väitis Kangro.
Ta lisas, et hoolimata programmi tootmise tagasilangusest on ETV oma vaadatavust parandanud.
ETV on endiselt Eesti vaadatuim telekanal. Veebruaris edestas ETV prime time?il teisi kanaleid 13 protsenti suurema ja üldiselt 5 protsenti suurema vaatajaskonnaga.