• OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,21%7 663,43
  • DOW 300,02%52 867,98
  • Nasdaq −2,6%26 008,86
  • FTSE 100−0,26%10 725,03
  • Nikkei 225−1,47%61 980,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,9
  • OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,21%7 663,43
  • DOW 300,02%52 867,98
  • Nasdaq −2,6%26 008,86
  • FTSE 100−0,26%10 725,03
  • Nikkei 225−1,47%61 980,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,9
ETV juhtkond esitas esmaspäeval ringhäälingunõukogule koostöös Hansabank Marketsiga valminud kriisiprogrammi, milles pakutud lahendustest peab uus ringhäälingunõukogu aprillis parimad välja valima.
Ringhäälingunõukogu esimehe Paul-Eerik Rummo kinnitusel on võimalik selle programmi alusel ETV kriisist välja tuua. ?Seda juhul, kui valitsus on nõus eraldama ETV-le raha koondamistasude maksmiseks ja võlgade ajatamisega,? ütles Rummo.
ETV taotleb riigilt koondamiskuludeks 8,4 mln krooni, mis peaks laekuma mitmes järgus. Juhul kui see raha saadakse, soovitakse ajatada nullprotsendilise intressiga ETV maksuvõlgnevus riigi ees summas 15?16 mln krooni.
Hoonete müügist saaks ETV 38?77 mln krooni, samas tähendaks see ETV jaoks iga-aastast 4,5 miljoni kroonist rendimakset.
Uue telemaja ehituse maksumus võib olla 100?130 mln krooni, realiseerumistähtajaga 1,5?2 aastat. Selle plaani teostamiseks ETV-l raha pole. Alternatiivne lahendus oleks lasta mõnel kinnisvaraarendajal ehitada uus telemaja ning sõlmida seejärel pikaajaline rendileping hoone kasutamiseks.
ETV erastamist, likvideerimist või programmi kommertsialiseerumist nähakse tagasilöögina televisiooniturule. Küll võib olla lahenduseks ETV ja Eesti Raadio liitmine, mille järel tekiks tugev konkurentsivõimeline organisatsioon. Viimane suunaks kogu raha televisiooni kui kallima ja komplitseerituma programmi tootmisse ning selle arvel muutub raadio televisiooni kõrvalnähtuseks.
?Mina näen ainsa võimalusena ETV kriisist väljumist ja jätkamist eraldiseisva avalik-õigusliku telejaamana,? rõhutas Kangro.
Võimalik kasum on programmi kohaselt 2000. aasta lõpus vaid 2,4 mln krooni varem planeeritud 7 mln krooni asemel. Kangro kinnitusel pole ETV aga sugugi suremise äärel. ?Meil on lihtsalt kokku langenud finantskriis ja reformid,? nentis ta.
Mullusega võrreldes kärpis ETV tänavuses eelarves programmitootmise kulusid 25 mln ja üldkulusid 12 mln krooni. ETV kavatseb tänavu eetrisse anda 4500 tundi saateid, millest omatoodangu esmaesitlusi on 1500 tundi.
?See on natuke rohkem kui kolmel erakanalil kokku,? väitis Kangro.
Ta lisas, et hoolimata programmi tootmise tagasilangusest on ETV oma vaadatavust parandanud.
ETV on endiselt Eesti vaadatuim telekanal. Veebruaris edestas ETV prime time?il teisi kanaleid 13 protsenti suurema ja üldiselt 5 protsenti suurema vaatajaskonnaga.
ETV

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele