Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ETV päästenipid

    ETV juhtkond esitas esmaspäeval ringhäälingunõukogule koostöös Hansabank Marketsiga valminud kriisiprogrammi, milles pakutud lahendustest peab uus ringhäälingunõukogu aprillis parimad välja valima.
    Ringhäälingunõukogu esimehe Paul-Eerik Rummo kinnitusel on võimalik selle programmi alusel ETV kriisist välja tuua. ?Seda juhul, kui valitsus on nõus eraldama ETV-le raha koondamistasude maksmiseks ja võlgade ajatamisega,? ütles Rummo.
    ETV taotleb riigilt koondamiskuludeks 8,4 mln krooni, mis peaks laekuma mitmes järgus. Juhul kui see raha saadakse, soovitakse ajatada nullprotsendilise intressiga ETV maksuvõlgnevus riigi ees summas 15?16 mln krooni.
    Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku väitel on ministeeriumi seisukoht, et koondamistasud peaksid tulema ETV enda vahenditest, sest aasta teisel poolel tuleb see raha palgakulude vähenemise tõttu telejaamale tagasi.
    ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro sõnul tuleks palgakulude kokkuhoiust 5 mln krooni, kuid see raha on juba ära planeeritud.
    ?Võlgade ajatamine on vältimatu, kuid enne tuleb jõuda riigiga kokkuleppele meie tuleviku suhtes,? selgitas Kangro. ?Meil peab olema garantii, et me suudame võlgu tulevikus tagasi maksta.?
    Kangro avaldas lootust, et koos uue ringhäälingu nõukoguga saabub lahendus ka ETV keeruliseks muutunud olukorrale. ?Eelkõige tuleb määrata ära ETV rahastamise alused. Kuni need pole paigas, võivad poliitikud alati kõik rahaeraldused vaidlustada.?
    Rummo sõnul ei tee praegune ringhäälingunõukogu ETV saatuse osas enam siduvaid otsuseid, vaid jätab selle uue ringhäälingunõukogu pädevusse. Riigikogu kultuurikomisjon otsib praegu kandidaate uude nõukogusse ja vastav eelnõu peaks järgmise nädala lõpus või ülejärgmise alguses ka riigikogule esitatama.
    Sellisel juhul on võimalik, et uus ringhäälingunõukogu asub ametisse juba aprilli keskpaigas.
    Kriisiprogramm näeb lahendustena ka telemaja osa ruumide väljarentimist, hoonete müümist tagasiostu kohustusega liisingufirmale, hoonete täielikku müümist ja ETV rentnikuks hakkamist ning ka uue telemaja ehitamist.
    ETV-l oleks Pindi Kinnisvara hinnangul võimalik oma ruumide väljarentimise eest teenida aastas 2?2,5 miljonit krooni.
    Hoonete müügist saaks ETV 38?77 mln krooni, samas tähendaks see ETV jaoks iga-aastast 4,5 miljoni kroonist rendimakset.
    Uue telemaja ehituse maksumus võib olla 100?130 mln krooni, realiseerumistähtajaga 1,5?2 aastat. Selle plaani teostamiseks ETV-l raha pole. Alternatiivne lahendus oleks lasta mõnel kinnisvaraarendajal ehitada uus telemaja ning sõlmida seejärel pikaajaline rendileping hoone kasutamiseks.
    ETV erastamist, likvideerimist või programmi kommertsialiseerumist nähakse tagasilöögina televisiooniturule. Küll võib olla lahenduseks ETV ja Eesti Raadio liitmine, mille järel tekiks tugev konkurentsivõimeline organisatsioon. Viimane suunaks kogu raha televisiooni kui kallima ja komplitseerituma programmi tootmisse ning selle arvel muutub raadio televisiooni kõrvalnähtuseks.
    ?Mina näen ainsa võimalusena ETV kriisist väljumist ja jätkamist eraldiseisva avalik-õigusliku telejaamana,? rõhutas Kangro.
    Võimalik kasum on programmi kohaselt 2000. aasta lõpus vaid 2,4 mln krooni varem planeeritud 7 mln krooni asemel. Kangro kinnitusel pole ETV aga sugugi suremise äärel. ?Meil on lihtsalt kokku langenud finantskriis ja reformid,? nentis ta.
    Mullusega võrreldes kärpis ETV tänavuses eelarves programmitootmise kulusid 25 mln ja üldkulusid 12 mln krooni. ETV kavatseb tänavu eetrisse anda 4500 tundi saateid, millest omatoodangu esmaesitlusi on 1500 tundi.
    ?See on natuke rohkem kui kolmel erakanalil kokku,? väitis Kangro.
    Ta lisas, et hoolimata programmi tootmise tagasilangusest on ETV oma vaadatavust parandanud.
    ETV on endiselt Eesti vaadatuim telekanal. Veebruaris edestas ETV prime time?il teisi kanaleid 13 protsenti suurema ja üldiselt 5 protsenti suurema vaatajaskonnaga.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.