Riigikohus: Pärnu jõesuue ei kuulu Kilgi ettevõttele

Riigikohtu loakogu otsusega peab Pärnu linnavolikogu oma otsuse ümber vaatama.

Sadama suuromaniku Rein Kilgi sõnul on konkurendid asja sihilikult absurdini viinud. ?Kolm sadamakaptenit ei saa ühteaegu laevade liikumist korraldada,? ütles ligikaudu poole ASi Pärnu Sadam aktsiapaki omanik Rein Kilk, kelle hinnangul on seaduselünki kasutades asi meelega absurdini viidud ja segamini aetud. Ärimees juhtis tähelepanu asjaolule, et Pärnu Sadam teeb akvatooriumi haldamiseks ka kulutusi.

Kohtuotsus ei puuduta kanalitasu kogumist, mille Pärnu Sadama konkurendid samuti vaidlustanud. ?Oleme selle ostnud, muule remontinud ja jõesuuet süvendanud, järelikult on meil õigus ka renti koguda,? lausus Kilk. Aastaid kogus tema väitel sedasama kanalitasu ka praegune Pärnu Sadama peaoponent AS Reldor, mille omanikud nüüd nõuavad, et Pärnu sissesõidukanal linnale kuuluks.

Pärnu väikesadamaid esindava vandeadvokaat Väino Villiku väitel ei saa avalikku asja eravaldusse anda. ?Kõik, mis Pärnu Sadama ümber praegu toimub, on korruptsioonimaiguline,? ütles ta, viidates linna tippjuhtide kuulumisele Pärnu Sadama nõukogusse.

Pärnu linnavolikogu esindav vandeadvokaat Heldur Otti leidis, et vaidluse Pärnu sadama akvatooriumi üle peab koostöös volikoguga ja sadamaseadusega vastavuses otsustama valitsus. ?Mistahes volikogu või valitsuse otsus ei saa muuta ega lõpetada ASi Pärnu Sadam õigust kanalitasu kogumiseks,? kinnitas ta.

Sadamaseaduse kohaselt peab iga sadama juurde kuuluma ka laevadega opereerimiseks teatud veeala, Pärnus on aga kogu akvatoorium Pärnu Sadama valduses ja see ei võimalda teistel ettevõtjatel oma sadamat formeerida. Asjaõigusseaduse järgi tähendab valdamine tegelikku võimu asja üle. Antud juhul on silmas peetud ohutu laevaliikluse korraldamist Pärnu jõe suudmes, selgitas Otti.