Kütusekomponentide maksustamine kaotab odava kütuse

Rahandusminister Siim Kallas sõnas eile, et otsuse tingis mootorikütuseaktsiisi alalaekumine, mille põhjustab suures osas just maksuvabadest kütuselisanditest bensiini valmistamine. ?Maksuvabade komponentide maksustamine on parim viis maksupettuste vältimiseks ja turu korrastamiseks,? sõnas Kallas. Ta lisas, et kütuseaktsiisi kavandatavat tõusu ei toimu. ?Lähiaastatel kütuseaktsiisi tõenäoliselt ei tõsteta,? kinnitas minister. Järjekordne bensiiniaktsiisi tõus pidi toimuma 1. detsembril 3,50 kroonilt 4 kroonile liitrilt ja diislikütuse aktsiisitõus 3,04 kroonilt 3,69 kroonile liitrilt. Lisaks pidi järgmise aasta lõpus tõusma bensiini aktsiis veel 30 sendi ning diisli aktsiis 71 sendi võrra.

Maksuvabad kütusekomponendid, mida toodi Eestisse kohapeal bensiini valmistamiseks, maksustatakse alates 1. juulist sarnaselt bensiinile 3,5kroonise aktsiisiga kilo kohta, mis peaks turult kaotama aktsiisimaksuvabalt müüdava odava kütuse.

Neste Eesti jaemüügijuht Artur Praun sõnas, et maksuvabade kütusekomponentide maksustamine peaks kajastuma eelkõige kütuse hindades. ?Loogiliselt võttes peaks ju segatud kütuse omahind tõusma,? leidis Praun. Tema hinnangul on seaduse jõustumise korral oodata kütuseturu korrastumist, millest klient tänu ebakvaliteetsete toodete kadumisele ainult võidab.

Hydro Texaco Eesti müügidirektor Andres Kivistik on varem Äripäevale kahtlust avaldanud, et kütusekomponentide maksustamine probleemi tervenisti ei lahenda, sest kütusesegajad hakkavad kemikaale tooma selliste toodete nime all, mis pole maksustatavad.

Tolliameti tuludetalituse juhataja Ruth Paade sõnas, et kindlasti hakkavad kütusemüüjad teise nime all kütusekomponentide importimist katsetama. ?Maaletoojad on küllaltki nutikad,? tõdes ta. ?Püüame neile vastu hakata ja tolliametnikke instrueerida, millistele kaubapositsioonidele rohkem tähelepanu pöörata,? lisas Paade. Aasta kahe esimese kuuga on laekunud mootorikütuseaktsiisi vaid 7,76 protsenti.