Idee on igal juhul intrigeeriv ja kindlasti, nagu ka Laar ütleb, tasub seda läbi mängida, et mida see kõik meile, riigile tervikuna, tähendaks. Väga paljudes riikides on äri- ja administratiivpealinn lahus ning mitte ainult Ameerikas, vaid ka Euroopas. Hollandis näiteks. Tartlasena ja Tartu abilinnapeana saan ma seda ideed ainult toetada, kuid see oleks pikaajalisem plaan. Kui keegi otsustaks, et nad tulevad Tartusse, siis ma läheksin soola ja leivaga tee peale vastu, aga kodanikuna arvan, et meil on praegu pakilisemaidki asju teha kui kolida. Eesti vajaks neid ressursse, mis kolimisele võiks kuluda, mujal ? raha on vaja näiteks hariduse ja kogu infotehnoloogilise infrastruktuuri edendamiseks.
Valitsusasutuste hajutamine on mõistlik, selles suunas tasuks mõelda. Miks peaks näiteks maksudeklaratsioone Tallinnas töötlema, seda võiks teha kasvõi Võhmas. Ühel hetkel pole asukohal enam tähtsust ning ka parlamendisaadikud ? kuigi nad täna seda veel ei usu, kuid kui õigesti investeerime, siis viie aasta pärast kindlasti ? teevad tööd kodus. Ka valitsus.
Minu meelest see idee ei ole hea, ma liigitaksin selle samasse ritta, nagu on noorteasumite tegemine. Hea on sellest palju rääkida ja vahtu üles lüüa, aga kõik saavad aru, et mõte pole seda väärt. Ma olen püüdnud endale selgeks teha näiteks seda, mis on haridusministeeriumi Tartusse viimise mõte, ja ainus positiivne asi, mis ma olen leidnud, on see, et kolimisega nõukogudeaegne kaader, kel on juured Tallinnas, ei lähe Tartusse ja haridusministeeriumisse tuleb värsket verd juurde.
Muidugi oleks selle linna või küla jaoks, kuhu mingi valitsusasutus läheks, see väga hea sotsiaalne tugi ? inimesed saavad head töökohad ja riigitöö annab stabiilset leiba. Ja kui ideedest puudu, siis ma toetaks näiteks sotsiaalministeeriumi toomist Haapsallu. Ma olen aga veendunud, et tänapäeval on asutuse asukohal järjest vähem tähtsust, mis teeb igasuguse valitsusasutuste kolimise mõttetuks.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini