Piimapulbri sissevedu kolmekordistus üllatuslikult

Piimapulbri sissevedu suurenes aasta esimese kuue kuuga üllatuslikult kolmekordseks, väljavedu aga vähenes. Töötlejad põhjendavad impordi tõusu pulbrisegude suurenenud transiidiga, kirjutab Maaleht.

'Töötlejad keeravad kogu aeg tootjatele käru,' ütles Harjumaa talupidaja Ants Aaman. 'Me näeme kurja vaeva ja tunneme rõõmu suurte ekspordikvootide üle, aga samal ajal veavad teised sisse. Samas ei vähene pinge siseturul - piima on ikka liiga palju,' rääkis ta.

1999. a esimese kuue kuuga toodi Eestisse põllumajandusministeeriumi andmetel 811 tonni piimapulbrit, tänavu samal ajaga kolm korda rohkem - 2436 tonni. Esimesel poolaastal vähenes piimapulbri väljavedu möödunud aastaga võrreldes 6008 tonnilt 5433 tonnile. Kõige enam, 1055 toni toodi Eestisse piimapulbrit Norrast, sellele järgnes ligi 740 tonniga Venemaa.

Aamani sõnul võib importi Norrast seletada Skandinaavia suurima eksporditoetuse määra ja Venemaalt sealse piimapulbri madala hinnaga. 'Meie töötlejatel on kasulik seda sisse osta, segada ja uuesti välja viia. Selle ringlemise pealt nad võivadki teenida,' oletas Aaman.

Lacto administratiivdirektor Randar Tamm oletas, et kasvanud impordi taga võib olla üks Eesti suurimaid piimapulbrit eksportivaid ettevõtteid Põlva Piim, mille omanik G. van den Bergh Nijmegen B. V. tegeleb kogu maailmas piima töötlemise ja turustamisega.

Põlva Piima juhataja Aivar Häelm ei näe selles eetilist küsimust. 'Probleem oleks siis, kui imporditava kauba abil surutaks siseturu hindu alla,' ütles Häelm. 'Kui me leiame maailmaturult odava komponendi, jätame töö ja lisaväärtuse Eestisse ning siis ekspordime - selle eest võiks medali anda.'