Kahjulikud kompromissid

Kõige harvem esineb olukordi, kus ehituse käigus tuleb projekti muutmise ettepanek selle autorilt. Reeglina esineb seda ümber- ja juurdeehituste puhul, kus olemasolevate konstruktsioonide täpsed lahendused selguvad alles ehituse käigus. Projekteerija algatatud muudatuse põhjuseks võib aga olla ka oluline viga projektis, sest eramu projektidele reeglina ekspertiise ei tehta ja projektid tellitakse minimaalselt nõutavas mahus. On esinenud juhuseid, kus ehituse käigus ilmneb, et mitmes sõlmes on külmasillad või pole avade kohale võimalik silluseid paigaldada ilma arhitektuurset lahendust muutmata. Sellisel juhul peab projekteerija vea garantiikorras parandama. Kahjuks on harvad juhused, kus projekti tellijale on hüvitatud ka vigadest tulenevad kulutused. Sellise olukorra vältimiseks tuleb hoiduda ainult tehnilise projekti järgi ehitamisest, olulised vead tehnilistes lahendustes näeb ära professionaalne järelevalveinsener.

Mitmed eksimused tulenevad vähesest informatsioonist.

Eramu ehitamisel tehnilise projekti alusel on paljud oluliste sõlmede teostused jäetud ehitaja lahendada. Samas võivad aga ehitaja teostatud lahendused olla nii puudulikud, et tuleb hakata valmimisjärgus eramut tugevdama.

Paljud ehitusettevõtted on teadvustanud pooliku lahenduse alusel ehitamise riskid ning konsulteerivad projekti autori ja järelevalveinseneriga enne projektis kajastamata lahenduste teostamist. Kogenud ehitajad ei vaja tööjooniste olemasolu korral mingit täiendavat informatsiooni kvaliteetse ja projektile vastava elamu püstitamiseks.

Hullem on olukord, kui ehitaja juhtub olema ?ülitark? ja on veendunud, et projekti autor on eluvõõras teoreetik. Projekti autori ja järelevalveinseneriga konsulteerimata ehitatakse etteantud lahendusi eirates. Omanikujärelevalve kohustuseks on sellisel juhul ehituse peatamine, kuid eramute puhul rakendatakse seda üliharva, sest see põhjustab omanikule lisakulutusi, eriti kui ehitatakse laenatud raha eest. Lammutamist ei soovi sageli ehitise omanik, sest seegi tähendab ehitusmaksumuse suurenemist ja ehitajalt pole enne kohtuotsust kulude korvamist loota. Lihtsama lahendusena näib projekti muutmine, kuid seda tuleks igati vältida, sest tulemust ei saa pidada korrektseks lahenduseks ja tagajärjed võivad ilmneda alles ekspluatatsiooni käigus. Reeglina ei saa sellisel juhul nõuda ka projekteerija garantiid lõpptulemusele.

On juhuseid, kus projektis etteantud lahendusi ja materjale ei muudeta, kuid ehitaja ei suuda kinni pidada projektis näidatud ruumide mõõtmetest. Levinud on arvamus, et mittekandva vaheseina nihutamine ettenähtud kohalt ei põhjusta mingeid probleeme. Tihti see nii ka on, kuid kui mööbel on tellitud projektis toodud ruumide mõõtmete alusel, ei pruugi see valmimisel ettenähtud kohta mahtuda.

Ehitajad tajuvad tavaliselt ülitäpselt piiri, milleni tulevane eramu omanik on nõus ehitusmaksumust alandama kvaliteedi või mugavuse arvel. Esmane ?kontroll? tehakse juba ehitushinna pakkumises. Reeglina küsitakse tellijate poolt projektis ettenähtud lahendustele ja materjalidele odavamaid alternatiive. Üldsõnaliselt ja formaalselt koostatud ehitushinna pakkumise korral ilmneb sageli alles ehituse käigus, et ehitaja on arvestanud tunduvalt odavamate materjalidega, kui projektis ette nähtud.

Sellisteks ?kokkuhoiu? võteteks on näiteks valtspleki asendamine profiilplekiga, odavamate akende ja viimistlusmaterjalide (parketid, glasuurplaadid, värvid) pakkumine või isegi mingite konstruktsioonielementide ?välja unustamine? pakkumisest.q

Kui omanik soovib iga hinna eest kulusid kokku hoida, tehakse muudatusi kuni ehitamise lõpetamiseni. Eiratakse arhitekti seisukohti ja tihti ei teavitatagi teda muudatustest.

Kui muudetakse ka konstruktiivseid lahendusi või asendusmaterjalid pole tehniliste omaduste poolest projekteeritutega samaväärsed, võivad tagajärjed olla väga tõsised.

Asendusmaterjalidena on tihti kasutatud ka nõuetekohaselt sertifitseerimata materjale, mille kasutamise ohutus on küsitav.

Taolise säästmise korral võib tekkida probleeme elamule kasutusloa saamiseks vajaliku ülevaatuse protokolli vormistamisel, sest sellele peab allkirja andma ka projekti autor. Allkirjast keeldumise eest pole seadustega sanktsioone ette nähtud.

Halbade üllatuste vältimiseks tuleb meeles pidada, et projekteerimist ja ehitustöid litsentseeritakse eraldi ning ainult projekteerija on võimeline piisava detailsusega tajuma muudatuste mõju lõpptulemusele.

Autor: Teet Sepaste