Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kala ja Hiiumaa kuuluvad kokku
Hiiu Kaluri kontsern on viimasel ajal kogu aeg kahjumis olnud. On selge, et selline olukord ei saa kesta lõpmatult. Seetõttu on omanike soov teha ümberkorraldusi tootmise efektiivistamiseks täiesti mõistetav. Kui tegevjuht ei tule asjaga kaasa või töötab koguni vastu, tuleb tema teenetest loobuda. Nii just Hiiu Kaluris juhtuski. Juhtumisi oli Peeter Palu näol tegu suure juhiga, keda rahvas armastas nii tema enda kui paljude heategude pärast. Toomas Kõuhkna seevastu oli mujalttulnu, kelle kohta on saarel igasuguseid jutte liikvel. Küsimusele, kuidas ta ennast hiidlastele omaks mõtleb teha, vastab mees vaid ühe sõnaga: ?Tööga.?
Hiiu Kalur on ajast aega andnud tööd arvestatavale osale Hiiumaa elanikest. Kalapüügi ja konservitööstuse lõpp tähendaks saare jaoks tõelist katastroofi. Teisalt, miks see peaks kaduma, kui kala ujub siinsamas saare ümber ja kalatööstus on Viskoosa endises siiditehase hoones end mugavalt sisse seadnud, olmeruumides euronõuetele vastav remontki juba tehtud.
Hiiu Kaluri kontserni värske juhatuse esimehena ütleb Kõuhkna, et ümberkorraldused oleks tulnud nagunii, ka siis, kui Palu oleks tegevjuhiks edasi jäänud. Sest ettevõte tuleb panna kasumit teenima, maksku, mis maksab, ja nii ruttu kui võimalik. ?Tahaks loota, et tuleval aastal me enam kahjumit ei tooda,? lausub ta. Selleks on kavas koostöös konsultatsioonifirmaga töötada välja uus organisatsiooni struktuur ja panna paika tegevussuunad. Võimalik, et mõnest tegevusest tuleb ka loobuda, mõni võib aga juurdegi tulla. Mingit suur töötajate ülejääki Kõuhkna kinnitust mööda ei teki, vastupidi, ta lubab neid juurdegi võtta. Küll aga võib mõni töötaja üle jääda kontori poolel, sest eri tütarfirmade juhtimine ja müük on kavas ühildada. Pole ju mõtet hoida näiteks Hiiumaal Dagotaris ja Saaremaal Läätsal eraldi müügistruktuuri. Kõne alla võib tulla ka eri tootmiste ühendamine. Tuleva aasta eelarve koostatakse juba uute põhimõtete järgi. ?Oleme seadnud eemärgiks ettevõte taasväärtustamise,? ütleb Kõuhkna, kelle väitel oli Hiiu Kaluri hind sellal, kui Kõuhknad selle ETFC Grupilt ära ostsid, palju kõrgem kui täna.
Kõuhkna lubab, et põhilised arengusuunad kalapüügi ja kalatöötlemise näol jäävad alles. Kalapüügiettevõte Dagomar, Hiiumaa konservitööstus Dagotar ja Läätsa Kalatööstus, mida Kõuhkna nimetab Hiiu Kaluri kolmeks vaalaks, jätkavad suure tõenäosusega sama tegevust edaspidigi. ?Küsimus on selles, kuidas me neid arendame: kas paneme põhirõhu ookeani- või kohalikule püügile ja mil moel me kala töötleme,? selgitab ta.
Hiiu Kaluri tänane valulaps on konservitööstus. Viimased kaks aastat on kalakonserviturg olnud madalseisus ja hinnad väga madalad. Uus tootmine võiks Kõuhkna nägemust mööda olla ookeanikala pakkimine või sellest konservi tegemine. Sprotti ja räime tomatis läände müüa pole kerge, aga uute turgude avamine saab ainult selles suunas toimuda. Praegusele 6?7 miljonile toosile lisaks on kavas toota veel vähemalt 5 miljonit toosi lääne turu tarvis.
ASi Dagotar juhatuse esimees Üllar Pöial ütleb, et tegu on Eesti suuruselt teise kalatööstusega, mis koos Saaremaal ostetud Läätsaga annab turuliidrist Maseko mõõdu välja. Kõrgessaare kalatööstuse eelis on, et kaheksa kuud aastas saab toodangut teha värskest, külmutamata kalast.
90 protsenti ettevõtte konservitoodangust läheb eksporti, sellest omakorda 75 protsenti Ukraina ja ülejäänu Venemaa turule. Madalseisu ühe põhjusena nimetab Pöial Venemaa majanduskriisi tõttu sinna kinni jäänud raha ja madalaid hindu. Üllatuslikult saadi näiteks eelmisel nädalal ühelt Moskva hulgifirmalt 10 000 dollarit kahe aasta taguse võlana. Uut aastat loodetakse alustada vanade võlgadeta ja nullkasumiga. Et olla ka homme turul, värbab ettevõte pidevalt uut tööjõudu. Kalatööstuse juhataja Mati Kiivit läheb näiteks tuleval nädalal Kohtla-Järvele sealt inimesi kauplema. Paarkümmend naist käib juba mitmendat aastat mandrilt saarele tööle ja on teenistusega rahul. Keskmine palk on nelja tuhande ringis, kuid nobedamad teenivad tükitööna kuni kümme tuhat krooni kuus. Kindlasti meelitavad naisi tööle ka äsjaremonditud nägusad olmeruumid koos sauna ja muu vajalikuga. 2002. aasta alguseks peavad Euroopa Liidu nõuetele vastava remondi saama ka tootmisruumid, mis täna veel suhteliselt räämas.
AS Dagomar on Hiiu Kaluri edukaim tütarettevõte, mis püüab oma 12 laevaga veerandi kogu Eestis püütavast kalakogusest. Viimaste kuude tulemuste põhjal on ettevõte kasumis. Tulu võiks olla suurem, kui kala rohkem püüda saaks, sest poole ajast seisavad traalid kai ääres.
Kuu aega tagasi Tallinnas koos istunud nn Varssavi komisjon otsustas vähendada räime püügikvooti järgmiseks aastaks 25 protsenti ja kilu püügimahtu 12 protsenti. Dagomari juhataja Marek Harjaku sõnul on püügiõigust kogu aeg nappinud, aga nüüd jääb seda veelgi vähemaks. Kilu ja räime püüavad ainult Eesti ja Läti, kuid just neid kvoote on kogu aeg vähendatud. Harjak ei oska sellest muud arvata, kui et Euroopa Liidu Balti mere ääres paiknevad liikmesriigid soovivad siinset kalalaevastikku välja suretada, et siis mõne aasta pärast ise oma uhkete laevadega sisse purjetada ja vahepeal kosunud kalavarud välja püüda. Paraku ei toeta ka Eesti riik kalapüüdjaid. Kurioosne, kuid täna käib enamik ettevõtjaid riigiga püügiõiguste pärast kohut. Krevetipüügi võimalus Kanada rannikul on ennast selleks aastaks ammugi ammendanud. Siingi näeb Harjak riigi süüd, sest mõnda aega püüdsid seda ahvatlevat mereandi needki, kel selleks luba polnud. Selle nädalaga saab ka lubatud kogus paltust merest välja toodud ja siis jääb veel võimalus mereahvenat püüda. Vildaka kalanduspoliitika tulemusena on kuuest ookeanipüügilaevast hiidlastel tänaseks järel veel kolm. Peagi tuleb loobuda veel ühest, eelmisel aastal 20 miljoni krooni eest soetatud traalerist, mis on augustist alates kai ääres seistes ainult kulusid teinud. Muret teeb ka kütuse hinna pidev tõus, mis tõstis kaks nädalat tagasi kala omahinna korraga kahelt kroonilt kahele ja poolele. Dagomarile kuulub aga ka Lehtma sadam, mis täna kasumlikult töötab, vedades Hiiumaalt välja puitu ja turvast. Kuna aasta esimene kvartal oli kalapüügis hea, on lootust, et aasta lõpetab Dagomar siiski väikese plussiga.
?Nad on ennegi üritanud, aga neil pole midagi välja tulnud,? ei usu perekond Kõuhkna kalaäri õnnestumisse üks seda valdkonda hästi tundev inimene. Tiit ja Toomas Kõuhknale pannakse süüks ETFC Grupi lagunemist, segaseid tehinguid off-shore firmadega ja mitme tuntud toiduainetööstuse allakäiku.
Toomas Kõuhkna Hiiu Kaluri tegevjuhiks hakkamise järel levisid saarel mitmesugused jutud. Ühed arvasid, et nüüd tahavad omanikud ettevõttest raha välja pumbata ja seejärel tühja kesta pankrotti lasta. ?Sel juhul oleks olnud mõistlik etteotsa panna mõni tankist. Milleks enda nime määrida?? küsisid teised. Kõuhkna ise ütleb, et Palu ei tulnud omanike mõtetega kaasa ja see oli üks põhjusi, miks teed lahku läksid. On teada, et Palu soovis Hiiu Kalurit Kõuhknatelt välja osta, kuid pooled ei jõudnud tingimustes kokkuleppele.
Palu on öelnud, et ta ei soovinud kalanduse kadumist Hiiu saarelt. ?Need on minu mõtted küll,? tunnistab ta, kuid keeldub intervjuust. ?Ma ei taha kellegagi sõdida, kuid teatud isikute senine tegevus ei ärata usaldust,? märgib ta.
Hiiumaa suurima tööandja saatuse pärast valutab südant ka Hiiu maavanem Hannes Maasel, kes on püüdnud perekond Kõuhknaga edasise suhtes kokku leppida. Isa ja poeg Kõuhknad on käinud maavalitsuses ja kohtunud koos ettevõtte tegevjuhtidega ka omavalitsuste esindajatega, selgitamaks tulevikuplaane.