BRS võib saada raudtee

Artikkel

- Uudised
- Kristi Malmberg
- 25. oktoober 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
BRS võib saada raudtee
Mõnede erastamisega ise seotud ettevõtjate hinnangul on BRSil erastamiskonkursil teiste ees eelis tänu firma ühe esindaja Jüri Käo sponsorlussuhetele Isamaaliiduga.
Teise konkureerija RERi aktsionäride hulgas on küll samuti paremerakondade üks suurrahastajaid Aadu Luukas, kuid BRS on teinud seni pikimat ja parimat poliitilist eeltööd.
BRSi kasuks räägib ka väiksem osaliste arv, mistõttu on nendega väljaspool läbirääkimiste lauda kergem koostööd teha kui 47 eraisikust ja firmast koosneva RERiga.
Firma juhatuse liikme Guido Sammelselja sõnul on nende taga ka mitmed pangad. ?Laenu annavad Hansapank, Swedbank ja mitmed Saksa pangad,? ütles Sammelselg.
RERi aktsionär Hans H. Luik oli konkurentide võiduvõimalusi analüüsides skeptiline. ?Ei saa aru, kuidas Burkhardt (Rail Worldi juht ? toim.) ja tema kolm sõpra ?kogemustega raudteefirmaks? kvalifitseerusid,? ütles Luik.
Teise konkurendi, Rail Estonia kahe miljardi krooni suurust ostupakkumist nimetas Luik ebarealistlikuks, eriti kui uskuda, et tariife tõsta ei kavatseta. Luik avaldas imestust ka selle üle, kuidas firma pärast omanikumuutust üldse erastamisel edasi saab konkureerida.
USA kapitalile kuuluv CSX Estonia teatas septembris, et muudab oma nime Rail Estoniaks ning CSX Corporationi asemele asub Floridast pärit lühikeste raudteeliinide omanik Rail America.
Isamaaliitlasest teede- ja sideminister Toivo Jürgenson kinnitas, et ettevõtjate mõju valiku tegemisel on nullilähedane. ?Loomulikult tehakse propagandat oma huvide tagamiseks, aga need ajad on möödas, kui sponsorid suutsid poliitikuid mõjutada,? väitis Jürgenson.
Erastamisagentuuri nõukogu liige, reformierakondlane Ignar Fjuk rääkis eile, et ta ei oska kommenteerida ettevõtjate mõju otsuste tegijatele, kuid tema hinnangul on midagi kahtlast teoksil küll. Fjuk pidas kummaliseks, et enamik erastamistoiminguid on jäetud erastamisagentuuri ametnike suvaks. Samuti pole juba kahel korral õnnestunud agentuuri nõukogul vajalikku kvoorumit kokku saada. ?See toimub teede- ja sideministri vastutusel,? nentis Fjuk.
Eile saatis erastamisagentuur raudtee erastamises osalejatele aktsiaostu lepingu ja erastamislepingu projektid, millesse erastajatel on aega 20. novembrini omapoolseid täiendusi ja parandusi teha.
Aktsiaostu lepingu kohaselt peab riik endale jääva 34 protsendi aktsiate müümiseks leppima kokku 66 protsendi aktsiate omanikuga. ?Halb, et ei saanud sisse kirjutada, et riigil on aktsiate vaba võõrandamise õigus,? nentis Fjuk.
Erastamislepingus on kirjas, et kui raudtee ostja rikub lepingut, näiteks aktsiaid juurde emiteerides või sobimatut investorit kaasates, on need toimingud õigustühised. Lisaks tuleb tasuda ka leppetrahv.
Vt. ka võrdlustabelit: Erastajate ostuhinna pakkumused erinevad üle kahe korra
Hetkel kuum