Eesti Raudtee saadab vedurijuhid sundpuhkusele

Kui kaua madalseis kesta võib, ei osanud Altjõe ennustada. Lahti ei taha ta kedagi lasta, sest loodab olukorra paranemisele.

Seni püüab juhtkond leida võimalusi igaühele pisut tööd anda. Ka sundpuhkusele on kavas töötajaid lasta nii, et ühe kuu puhkavad miinimumpalgaga ühed ja siis teised.

Eesti Vedurimeeste Ametiühingu usaldusisik Eesti Raudtee Tapa veduridepoos Aarne Miil ütles, et eilse seisuga ei soovinud keegi vabatahtlikult puhkama minna, ehkki selline üleskutse oli teadetetahvlil üleval. ?Minu seisukoht on, et kõigil võiks ühevõrra töötundide arvu vähendada,? märkis ta. Tapa raudteel töötab palju välismaalase passiga inimesi, kes ei julge usaldusisiku väitel tööandja vastu sõna võtta ja on kõigega nõus.

Vedurimeeste Ametiühinguliidu esimees Tõnu Väät leidis, et kuna tööandja pole ametiühinguga eelnevalt nõu pidanud, nagu seadus ette näeb, siis ei saa ta sellist kirja aktsepteerida. ?Keegi pole ka töötajatele olukorda selgitanud, isegi seda ei tea, mis eriala inimesed puhkama saadetakse,? märkis ta. Peale selle on praegu ligi 50 vedurijuhti ja vedurijuhi abi väljaõppel. Koolitusega alustati siis, kui tööjõudu nappis, nüüd pole neid kuhugi panna.

Eesti Raudteelaste Ametiühingu esimehe Fjodor Korotkovi sõnul on töötajad suures ärevuses, sest ei tea, mis toimub. Pinged on tema sõnul raudteel üleval juba viimased kaks kuud, sest tööd ja palka on kogu aeg vähemaks jäänud.

Ametiühingujuhid avaldasid valmisolekut istuda Eesti Raudtee esindajatega ühise laua taha, et leida kriitilisele olukorrale võimalikult valutumaid lahendusi.

Vedurid seisavad Eesti Raudtee haruteedel tegelikult juba praegu, sest veomaht on vähenenud tavaliselt 30 rongilt 19 rongini ööpäevas. Osa vedurimehi saab tööd tühjalt seisvaid ronge valvates.