Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kvaliteet tõstab ettevõtte konkurentsivõimet

    Tänavu septembris Euroopa Liidu 11 kandidaatriigis läbiviidud ELi-alases arvamusuuringus küsiti ka hinnangut majanduse konkurentsivõime kohta. Eesti puhul oli nende inimest arv, kes peavad oma maa majanduse konkurentsivõimet ELiga ühinemiseks piisavaks, üle 12 võrra kõrgem kui teistes kandidaatriikides.
    Teatud alus on selleks ka olemas, arvestades ELi mineva ekspordi suurt osatähtsust ekspordi kogumahust ? 73. Vaid Ungari puhul on see veelgi suurem ? 76. Selge on, et konkurents Eesti majanduses ELi turuga ühinedes suureneb. Üks võimalus tõsta konkurentsivõimet on parandada kaupade-teenuste kvaliteeti.
    Hiljuti majandusministeeriumi tellimusel läbiviidud uurimus Eesti ettevõtluse kvaliteedialasest teadlikkusest ja seisundist tõi aga välja selgeid vajakajäämisi ses vallas. Nii antud uurimus kui Eesti ja ELi ekspertide hinnangud kinnitavad, et Eesti ja ELi kvaliteedialase teadlikkuse vahel valitseb sügav lõhe. Eesti ettevõtjad tunnevad kvaliteedijuhtimise meetodeid veel puudulikult. Peamiselt keskendutakse ISO 9000 põhisele sertifitseerimisele. Piisavalt ei tunta ega rakendata uuemaid meetodeid, mis hõlmaks kvaliteedi tagamist terviklikult.
    Kõrvuti võrdlusanalüüsi jt kvaliteedialgatustega on Euroopas levinud nn rahvuslikud kvaliteediauhinnad. See võimaldab organisatsioonidel parandada, mõõta ja võrrelda oma toimivust ning tunnustada parimaid kogemusi.
    Peaaegu kõigis Euroopa riikides, sh meie naaberriikides Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Venemaal on asutatud rahvuslikud kvaliteediauhinnad. Eesti on üks väheseid, kus selline süsteem puudub. Samal ajal on Eesti ettevõtjatel huvi rahvusliku kvaliteediauhinna vastu olemas.
    Seetõttu kavandavad majandusministeerium, Ekspordiagentuur ja Eesti Kvaliteediühing Eesti Kvaliteediauhinna loomist. Selle üldeesmärk on ettevõtete ja ühiskonna kui terviku konkurentsivõime strateegiline edendamine.
    Kvaliteediauhinna rakendamine on kavandatud kaheosalisena: kõigepealt pilootprojekt 2000?2001, mille käigus testitakse mudeli sobivust firmadele, seejuures kuulub tunnustus kõigile osalejatele. Teine etapp on auhinda väljaandva institutsiooni loomine 2001 ja esimese Eesti Kvaliteediauhinna konkursi väljakuulutamine.
    Auhinnasüsteem annab ettevõtjale võimaluse kvaliteedialase tegevuse terviklikuks ja süstemaatiliseks hindamiseks, analüüsiks ja firma pikaajaliste sihtide väljatöötamiseks. Konkursis osalevatele ettevõtetele avaldub kasu nii protsessi käigus läbiviidava enesehindamise kui ka välise hindamise kaudu (vt tabel). Parimad konkursil osalenud organisatsioonid pälvivad positiivse avaliku tunnustuse ja tähelepanu saavutuste eest firma arendamisel.
    Edukas osalemine rahvuslikul konkursil on arvestatav argument väliskoostöös, see on ka eeldus Euroopa kvaliteediauhinna konkurentsis osalemiseks. Seni see võimalus meie firmadel puudus.
    Liitumine ELiga pole enam mägede taga ja siis ei võta Eesti ettevõtted mõõtu enam omavahel Eesti siseturul, vaid juba Euroopa turul ? ka need, kes senini pole sinna eksportinud. Et olla siis konkurentsivõimeline, tuleb meil alustada juba täna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Balti aktsiaturul tugev tõusupäev
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.