Kõrvuti võrdlusanalüüsi jt kvaliteedialgatustega on Euroopas levinud nn rahvuslikud kvaliteediauhinnad. See võimaldab organisatsioonidel parandada, mõõta ja võrrelda oma toimivust ning tunnustada parimaid kogemusi.
Peaaegu kõigis Euroopa riikides, sh meie naaberriikides Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Venemaal on asutatud rahvuslikud kvaliteediauhinnad. Eesti on üks väheseid, kus selline süsteem puudub. Samal ajal on Eesti ettevõtjatel huvi rahvusliku kvaliteediauhinna vastu olemas.
Seetõttu kavandavad majandusministeerium, Ekspordiagentuur ja Eesti Kvaliteediühing Eesti Kvaliteediauhinna loomist. Selle üldeesmärk on ettevõtete ja ühiskonna kui terviku konkurentsivõime strateegiline edendamine.
Kvaliteediauhinna rakendamine on kavandatud kaheosalisena: kõigepealt pilootprojekt 2000?2001, mille käigus testitakse mudeli sobivust firmadele, seejuures kuulub tunnustus kõigile osalejatele. Teine etapp on auhinda väljaandva institutsiooni loomine 2001 ja esimese Eesti Kvaliteediauhinna konkursi väljakuulutamine.
Auhinnasüsteem annab ettevõtjale võimaluse kvaliteedialase tegevuse terviklikuks ja süstemaatiliseks hindamiseks, analüüsiks ja firma pikaajaliste sihtide väljatöötamiseks. Konkursis osalevatele ettevõtetele avaldub kasu nii protsessi käigus läbiviidava enesehindamise kui ka välise hindamise kaudu (vt tabel). Parimad konkursil osalenud organisatsioonid pälvivad positiivse avaliku tunnustuse ja tähelepanu saavutuste eest firma arendamisel.
Edukas osalemine rahvuslikul konkursil on arvestatav argument väliskoostöös, see on ka eeldus Euroopa kvaliteediauhinna konkurentsis osalemiseks. Seni see võimalus meie firmadel puudus.
Liitumine ELiga pole enam mägede taga ja siis ei võta Eesti ettevõtted mõõtu enam omavahel Eesti siseturul, vaid juba Euroopa turul ? ka need, kes senini pole sinna eksportinud. Et olla siis konkurentsivõimeline, tuleb meil alustada juba täna.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini