Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ainuüksi kvaliteediauhinnast ei piisa
Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso loos ?Kvaliteet tõstab ettevõtte konkurentsivõimet? (ÄP 20. 11) on väga tõsiseks võttev märkus: Eestis on palju selliseid ärimehi ja küllap ka teisi, kes arvavad, et nende tegevuse tulemus on kõrge kvaliteediga.
Lähemal vaatlemisel selgub, et niimoodi arvaval ja rääkival isikul ei ole tänapäevast kujutlust kvaliteedi hindamise kohta ja parimal juhul lähtub ta ISO 9000 sertifitseerimise nõuetest.
Mulle tundub, et ka ajakirjandus on selles suunas oma osa etendanud, aga nüüd oleks ehk vaja seda viga parandada.
Ratsogi kirjutab, et piisavalt ei tunta ega rakendata uuemaid meetodeid, mis hõlmaks kvaliteedi rakendamist terviklikult. Mis sellest järeldub?
- Senine kvaliteedi tagamisele orienteeritud tegevus on olnud ebaprofessionaalne.
- Senine keskendumine sertifikaadi saamisele on olnud pigem kommertshuvidest lähtuv pro-forma tegevus äripartneritele soodsa mulje jätmiseks kui sisuline taotlus tõepoolest kvaliteetse toodangu valmistamiseks või teenuse osutamiseks.
- Kvaliteediauhind, mille asutamine on nüüd päevakorras, annab arvatavasti küll hoogu juurde, aga ainult sel juhul, kui
a) keegi sõnastab selgelt ja täpselt, et senine tegevus Eesti kaupade ja teenuste kvaliteedi kindlustamiseks on olnud mitte ainult metoodiliselt vaid ka teoreetiliselt ja metodoloogiliselt algeline;
b) keegi loob uue mõttekonstruktsiooni, mis on vastavuses kaasaegsete arusaamadega;
c) keegi võtab ?vedada? nende kvaliteedinõukogude jm ?organite? laialisaatmise ning uute valimise, kes peaksid hakkama juhtima kvaliteedialast tegavust Eestis senisest erinevate eesmärkide, printsiipide ja hindamise kriteeriumitega.
Kvaliteediauhind on küll vajalik, aga mitte küllaldane abinõu olukorra parandamiseks.
Olen töö ja tootmisega seotud problemaatikat jälginud suurema osa oma elust, kuid viimasel ajal on tähelepanu keskmes olnud haridus ja kultuur.
Kas teil on mingeid mudeleid, mille abil oleks võimalik hinnata eri liiki koolide kvaliteeti; lõpetajate kvaliteeti; asutuste-ettevõtete kvaliteeti jne? Kas tootmine on teie käsitluses protsess või nähtus? Selliseid metodoloogiasse kuuluvaid küsimusi on vähemalt tosin. Need peaks olema läbi mõeldud enne ?järgmisele ringile? tõusu alustamist.