• OMX Baltic−0,21%318,82
  • OMX Riga−0,5%977,66
  • OMX Tallinn−0,05%2 228,71
  • OMX Vilnius0,05%1 509,51
  • S&P 500−0,47%7 765,36
  • DOW 300,1%51 231,64
  • Nasdaq −1,25%27 193,34
  • FTSE 100−0,16%10 441,6
  • Nikkei 2250,07%69 087,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,46
  • OMX Baltic−0,21%318,82
  • OMX Riga−0,5%977,66
  • OMX Tallinn−0,05%2 228,71
  • OMX Vilnius0,05%1 509,51
  • S&P 500−0,47%7 765,36
  • DOW 300,1%51 231,64
  • Nasdaq −1,25%27 193,34
  • FTSE 100−0,16%10 441,6
  • Nikkei 2250,07%69 087,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,46
Saksa Bundesbanki president Erns Welteke kahtleb, kas Euroopa Liitu pürgivad riigid, sealhulgas Eesti, on on valmis peale liikmeks saamist juba mõne aasta pärast ühinema ka Euroopa ühisraha euroga, kirjutab Financial Times.
Welteke arvates vajavad need 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki pluss Küpros ja Malta rangemat eelkontrolli, mis tagaks, et rahaliitu pääsedes suudaksid need riigid mitte ainult liitumise hetkeks, vaid ka Žpüsivalt tagada eelarvedefitsiidi, riigivõla ja inflatsiooni kriteeriumide täitmise.
'Tuleb kaaluda, kas üks-mõõt-kõigile rahapoliitika end antud olukorras õigustab,' ütles Welteke Berliinis toimunud Euroopa foorumil.
Welteke sõnul teeb talle eelkõige muret kiire majanduskasvu ja keskmisest kõrgema inflatsiooniga riikide ühinemine eurotsooniga. See juhtus juba 1999. aaastal, kui eurotsooni asutajate hulka pääsesid Iirimaa, Hispaania ja Portugal. Welteke sõnul tähendab nende riikide liikmeks olek Prantsusmaa ja Saksamaa jaoks kõrgemaid intresse kui nende madal inflatsioon tegelikult eeldaks.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele