Hea helipidavus tõstab korteri hinda

Ehitiste heliisolatsioon peab tagama inimeste kaitse müra eest. Ehitisele mõjuvad müraallikad jagunevad:

- välismüraallikad (transport, müratekitav kaubandus ja tööstus, sama hoone või läheduses asuvate hoonete tehnokommunikatsioonid)

- hoonesisesed müraallikad (inimeste tegvusest põhjustatud olmemüra ja tehnokommunikatsioonid).

Põhilised ehitusakustilised meetmed müra leviku vähendamiseks on piidekonstruktsioonide nõuetekohane heliisolatsioon ja müra ning vibratsiooni levikut tõkestavate tarindite kasutamine tehnoseadmete ja -kommunikatsioonide paigaldamisel.

Võimaluse korral tuleb vältida suure võimsustasemega müraallikate paigaldamist vaikust nõudvate ruumide vahetusse lähedusse.

Põhjamaades liigitatakse hooneid akustiliste tingimuste alusel ning kasutusele on võetud neli hinnangukategooriat: A, B, C, D. Eestis sellised nõuded praegu ei kehti, kuid neid võib järgida soovituslikult.

Uued elamud projekteeritakse vastavalt C klassi akustilistele tingimustele, klass D nõuded on vanade ja renoveeritavate elamute kohta, klasside A ja B nõuded võimaldavad saavutada tavapärasest paremaid akustilisi tingimusi.

See, millisesse heliklassi hoone kuulub, tehakse kindaks akustiliste mõõtmiste teel.

Akustilise hinnangukategooria omistamine elamule annab elanikele võimaluse saada usaldusväärset teavet korteri akustiliste tingimuste kohta. Kusjuures need tingimused peaksid kajastuma ka korteri üüri- ja müügihinnas.

Kuna meil praegu sellekohaseid nõudeid ei kehti, ei saa ka rääkida korteri hinna kujunemisest vastavalt tema akustilistele omadustele. Seega ei tea me korterit ostes selle helipidavusest just palju.

Heliisolatsiooni- ja müraprobleemide lahendamiseks loovadki eelduse normid. Ehitusprojekti kõik eri osad peaksid ehitusakustika nõuetega arvestama. Praegu valitseb aga olukord, kus projektid ei vasta tihti heliisolatsiooninõuetele.

Ehituskonstruktsioonide, -materjalide ja -toodete ning tehnoseadmete valikul on oluline teada nende akustilis-tehnilisi omadusi ja viimaste vastavust projekteerimisnormides esitatud nõuetele. Selles osas ei ole meil piisavalt informatsiooni ning sageli on info puudulik või lausa vale. Kui toote akustiliste omaduste kohta on sertifikaat, tuleb kontrollida, kas testimise meetodid on vastavuses praegu kehtivate standarditega.

Heliisolatsiooni ja müraprobleemide lahendamise edukus sõltub suurel määral ehituse kvaliteedist. Ehitusfirmades ei pöörata piisavalt tähelepanu ehitusakustika nõuetele, sageli on tegemist teadmatusega. Ka tellija ei oska projektile nõudeid esitada, mistõttu hiljem ollakse hädas müra ja läbikostvusega. Projektidele ehitusakustikaalast ekspertiisi ei tehta ja ehitistel puudub vastav järelvalve. Tavaliselt jääbki heliisolatsiooni ja müraprobleemide lahendamine ehitises juhuse hooleks.

- Tervisekaitse-inspektsiooni füüsika kesklabor

OÜ Seiregrupp

AS Venteks

AS Kalburbell

AS Medicover Eesti

Tabelis on toodud heliisolatsiooninõuded neljale heliklassile ning elanike subjektiivne hinnang nendele akustilistele tingimustele. Eestis antud normid ei kehti, seega on meie jaoks tegemist vaid informatiivse materjaliga.

Heliklass A: eeldatakse, et rohkem kui 90% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks.

Heliklass B: eeldatakse, et 70?85% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. Vähem kui 10% hindab akustilisi tingimusi halbadeks.

Heliklass C: eeldatakse, et 50?65% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. Vähem kui 30% hindab akustilisi tingimusi halbadeks.

Heliklass D: eeldatakse, et 30?45% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. 25?30% hindab akustilisi tingimusi halbadeks.

Ülaltoodust võib järeldada, et C-klassi kohased heliisolatsiooninõuded ei ole ülemäära kõrged ? vaid 50?60% elanikest on akustiliste tingimustega rahul.

Autor: Linda Madalik