Haigekassa asub libahaigeid kontrollima

Artikkel

- Uudised
- Inge Rumessen
- 22. jaanuar 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haigekassa asub libahaigeid kontrollima
?Kahel korral on haigekassalt nõutud hüvitist naisterahvastele operatsioonide eest, mida saab ainult meestele teha,? tõi Harjumaa haigekassa nõunik Elmar Lind näite kui põhjendamatust haigushüvitise nõudmisest.
Toodud näide on küll äärmuslik. Peamised põhjused, miks haigekassa keeldub haiguspäevi hüvitamast, on maksuvõlg näiteks FIEde puhul, tööandja ei saada õigeaegselt haiguslehte, töötaja oli hoopis palgata puhkusel või tööleping temaga oli juba lõppenud. Sellised põhjused moodustavad 50% põhjendamatutest haigushüvitise taotlustest.
Märkimisväärne hulk haigushüvitisi on taotletud ka töövõtulepinguga töötajale. ?Ilmselt kõik tööandjad siiski ei tea, et sellisel juhul töötaja haiguspäevade eest hüvitist ei saa,? kommenteeris Lind.
Möödunud aastal maksis haigekassa haigushüvitisi 205 000 töötajale kokku ligi pool miljardit krooni. 75% haigushüvitist saanutest olid haiged aasta jooksul kuni kuu aega, neist kolmandik 1?7 päeva. 1999. aastal oli keskmine haigushüvitise suurus ühe töövõimetuspäeva eest 96 krooni, 2000. aastal juba 104 krooni.
Praegu on haigekassas tööl kokku 28 usaldusarsti, kelle ülesandeks on kontrollida raviarvete põhjendatust.
?Praegu on kontroll haiguslehtede üle liiga vähene,? kommenteeris haigekassa juht Maris Jesse usaldusarstide arvu suurendamist 39-le. ?Osa usaldusarstide ülesandeks jääks haiguslehtede võrdlemine töötaja eelnevate haigestumistega, raviarvetega ning määratud diagnoosiga.?
Kui haigekassa nõukogu kiidab juhatuse ettepaneku heaks, peaks 7-lt 14-le kasvama juristide arv, kes tegelevad põhiliselt juriidiliste küsimustega, kui on vaja hüvitise maksmisest keelduda või seda kohtus sisse nõuda, samuti tööandjate nõustamisega.
Möödunud aastal kontrollis haigekassa 134 haigusjuhtu, mille puhul tekkis tööandjal kahtlusi töötaja haiguse suhtes. Nendest vaid 7 osutus põhjendamatuks.
Tunduvalt rohkem on aga olnud selliseid juhte, kus haigekassa ise oma igapäevase kontrolli raames avastab, et arst on töövõimetuslehe väljastamisel eksinud.
Elmar Linnu sõnul on enamik selliseid juhte lahendatud lehe tagastamisega veel enne, kui asi nõude tegemiseni jõuab.
?Praegu on meil üks kohtuasi pooleli, kus üks politseinik, kes keeleoskamatuse tõttu jaanuaris töölt vabastati, läks samal päeval haiguslehele ning venitas erinevatel põhjustel nii novembrini välja,? rääkis Elmar Lind.
Sageli võtavad inimesed haiguslehe järgmisel kuul pärast preemia saamist. Sellise loogika järgi võiks jaanuaris haiguslehtede arv suureneda, kui detsembris aastalõpupreemiaid maksti. Elmar Linnu sõnul oleks taoline järeldus siiski liialt spekulatiivne.
Ta möönis, et paljud töötajad võtavad ehk tõepoolest liiga kergekäeliselt ja sageli haiguslehti, kuid see oleneb suuresti ka töökohast. ?Näiteks väikeses aktsiaseltsis, kus kõik kõvasti tööd rabavad, ei olda palju haiguselehel,? selgitas Lind. ?Suures ettevõttes tehakse puuduja töö aga niikuinii ära.?
Enne praeguse ravikindlustussüsteemi loomist tegutsesid usaldusarstid põhimõttel, et kõigis üle 300 töötajaga ettevõttes tehti haigestumisanalüüs, kus võrreldi haigestumisjuhte teiste sarnaste ettevõtetega. Selle põhjal tuvastati, kas rohke haigestumine on põhjustatud töökeskkonnast, tööst endast või töötajate koosseisust.
Hetkel kuum