• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • 09.02.01, 08:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teadlased kritiseerivad keskkonnaministeeriumit

Loodusteadlased ja metsandusspetsialistid peavad valeks keskkonnaministeeriumi otsust tuua Rootsist Eestisse kuue miljoni krooni eest kuuseistikuid, kuna selle tõttu võib kannatada kohalik mets, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Nii Põhja-Ameerika kui Lääne-Euroopa ökoloogid näevad võõra geneetilise materjali levitamises väga tõsist ohtu loodusele,? ütles Tartu Ülikooli bioloog, professor Kalevi Kull. Tema sõnul võib ministeeriumi kava pidada bioinvasiooniks, mille tagajärjed pole selged.
?Praegune kuusepopulatsioon Eestis kannab oma geneetilises mälus sedagi, kuidas kuused siia isepäi 8000 aastat tagasi levisid,? sõnas Kull. Kulli hinnangul võib Rootsi kuuseistikute Eestisse toomine aga praeguse tasakaalu segamini paisata.
Kull tõi näitena juhtumi, kui 20. sajandi algul toodi Eestisse Saksamaalt männiseemet ning sellest hakkas kasvama kõverikke puid. ?Et need Eesti männiasurkonda ei rikuks, tuli need maha saagida,? viitas Kull.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskkonnaministeerium tahab Rootsist vahendada kolme miljoni istiku toomist, kuna Eestis on hinnanguliselt 7000 hektarit erametsamaad, mida pole uuendatud.
Ministeeriumi metsaosakonna juhataja Andres Talijärv sõnas, et istikud loodusele kahju ei tekita, kuna nende geneetilised omadused on sarnased Eesti kuusega. ?Seeme on pärit Valgevenest ja istikud on Rootsis vaid üles kasvatatud,? kinnitas ta. ?Nõukogude ajal oli Valgevenest istikute toomine tavapärane ja midagi halba pole sellest juhtunud.?
Metsainstituudi endine direktor, metsateadlane Ülo Erik lausus, et geneetilised kahjustused võivad puul ilmneda alles 30-50 aasta pärast. ?Minu arvates on see plaan täielik lollus,? ütles ta.
Metsateadlase Ivar Etverki sõnul ei tohi kuuseseemet põhjast lõuna poole tuua, aga kuni 600 km kauguselt lõunast põhja poole võib. Seega on lubatav ka Valgevene päritolu istikute toomine.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele