Raudtee sobib idatranspordiks

Tõsisem konkurents transpordiliikide vahel on itta suunduvate kaupade ? toiduainete ja tööstustoodangu veol. Raudtee soodsamale veotariifile vastukaaluks on vana ja ebapraktiline raudtee vagunipark, keeruline veoprotsessi planeerimine ja vormistamine, suhteliselt aeglane veoprotsess. Transpordiliigi valikul on olulised ka idapartneri võimalused eri transpordiliikide kasutamisel ning tolli ja turvalisuse küsimused.

Raudtee on hea võimalus kaubavahetuse korraldamiseks kaugemate endise Nõukogude Liidu vabariikidega. Kui Vene Föderatsiooni, Valgevenesse ja Ukrainasse kauba veoks võib leida ka autotranspordiettevõtteid, siis kaugematesse riikidesse keegi oma veoautot naljalt saata ei taha. Raudteetransport töötab nende riikide vahel endiselt talutaval tasemel nii veokiiruselt kui ka turvalisuselt.

Riikidevahelise raudteetranspordi korraldamisel peab kaubasaatja arvestama ka sellega, et kodumaiste raudtee operaatorfirmade kaudu ei ole võimalik tasuda teiste riikide raudteede veotariife ega lisamakseid. Probleemi ei teki, kui vedu läheb naabritele Lätti või Venemaale. Sellisel juhul tasub kaubasaatja veomaksed Eestist naaberriigi piirini ja kaubasaaja omakorda Eestist naaberriigi piirist lõppjaamani. Veol kaugematesse riikidesse tuleb kasutada raudtee-ekspediitorfirmade abi, kellel on sõlmitud lepingud teiste riikide raudteedega.

Euroopa-suunalisel transpordil jõuab raudteevedu teiste transpordiliikidega konkurentsi, kui on efektiivsemalt lahendatud eri rööpmelaiusest tulenevad tehnilised probleemid. Lääne- ja Kesk-Euroopa 1435mm rööpmelaiusega raudtee lõpeb Leedu- Poola piiril, kust algab 1520mm rööpmelaiusega raudtee. Samuti on Eestil vaja ühineda raudteevedusid reguleeriva COTIF kokkuleppega. COTIF sätestab veotingimused, poolte kohustused ja vastutuse raudteetranspordi veoprotsessis.

Suurt arengut võib raudteel ennustada ka konteinervedude vallas. Selline areng aga võib toimuda alles pärast kaasaegse konteinerterminali valmimist Eestis.

Autor: Jaan Ratnik