Greenspan kukutas dollari alla 17 krooni

Kuigi finantsturud olid intresside langetamist ennustanud, reageerisid USA börsid kukkumisega, negatiivselt alustasid päeva ka Euroopa aktsiaturud. New York Times kirjutab, et investoritele ei meeldinud Alan Greenspani juhitud USA keskpanga selgituse toon, mis viitas selgelt, et järgneda võivad uued intressikärped. ?Kodumajapidamiste nõudlus on stabiliseerunud, kuid ärikasumid ja kapitalikulutused jätkavad kahanemist,? öeldakse Föderaalreservi avalduses.

Nõudlus erasektoris on tõenäoliselt mõõnast üle saamas. Alates septembrist saavad Ühendriikide maksumaksjad kahe ja poole kuu jooksul tagasi kokku 38 miljardit dollarit, kirjutab New York Times. See annab optimistidele aluse uskuda, et see tarbimisse suunatud lisaraha on piisav USA majanduse tagasipöördumiseks tõusulainele.

Ettevõtlusest tulevad aga jätkuvalt negatiivsed uudised. ?Tellimused vähenevad, ettevõte kasumid tunduvad olevat vabalanguses. Mitmed sektorid, mis veel aasta alguses olid küllaltki tugevad, näiteks kommertsehitus ja autode müük, nõrgenevad samuti,? kirjutab Wall Street Journal.

Oodatud efekti pole intressikärped USA majanduskliimale avaldanud, see omakorda avaldab survet dollarile.

?Dollari kurss võib lähinädalatel langeda 0,94 USDni euro kohta,? lausus uudisteagentuurile Bloomberg Harriet Richmond investeerimispangast J.P. Morgan. See tähendaks dollari kursi langemist 16,65 kroonini.

Eesti Pank fikseeris eilseks dollari ametlikuks kursiks 16,96 krooni. Viimati fikseeris keskpank dollari kursi allpoole 17 krooni taset 13. märtsil.

Teisipäevane USA keskpanga intressikärbe oli sel aastal juba seitsmes, kokku 3 protsendipunkti ulatuses. Viimati langetas USA keskpank ühe aasta jooksul intresse 3 protsendi võrra 1982. aastal, mil maailma suurim majandus oli sügavaimas majanduslanguses pärast 30. aastate kriisi.

USA majanduse nõrkus on dollari kursile mõju avaldanud vaid viimase kuu kestel. Juuli algusega võrreldes on Ühendriikide valuuta nõrgenenud 9 protsenti ehk teisisõnu üks dollar maksab poolteist krooni vähem kui juuli alguses.

?Analüütikute arvates on reaalne oht, et 1991. aasta märtsis alanud USA kestvaim majanduskasv võib peagi lõppeda või on seda juba teinud,? kirjutab New York Times. Teise kvartali sisemajanduse kogutoodang kasvas esialgsetel andmetel vaid 0,7 protsenti ning täiendate andmete ilmnemisel võidakse seda korrigeerida allapoole. Pole välistatud ka negatiivne number.

Nii Föderaalreservi kui ka sõltumatute analüütikute arvates on eriti murettekitav tegur investeeringute järsk langus uutesse tehastesse, seadmetesse ja arvutitesse. Järjest enam tekitab kartust, et aeglustuv majanduskasv Euroopas ning kriis Jaapanis takistab ka USA majandust mõõnast üle saama.

Tavaliselt reageerivad aktsiaturud intresside langetamisele hinnaralliga. Sel aastal pole midagi taolist aga sündinud. Vaid üllatuslikele intressikärbetele 3. jaanuaril ja 18. aprillil reageerisid börsid lühiajalise (kaks päeva kestva) hinnatõusuga. Dow Jonesi tööstuskeskmine on aasta algusega võrreldes langenud 5,7 Nasdaqi koondindeks aga 25,8 protsenti.