Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi plussid-miinused said ametlikult kirja

    Edasiminek ametlikus Euroopa Liidu teemalises mõtlemises ? et välisministeerium koostab ka stsenaariume liidust väljajäämise puhuks on igati tervitatav. . Õige, ei saa panna kõiki mune ühte korvi ja ka tagalat tuleb kindlustada. Kuigi nii sissesaamise kui väljajäämise stsenaariumid mõtles ja kirjutas kokku Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, tellis need välisministeerium.
    Äripäeva arvates on õige , et enam ei üritata kõigest väest teha nägu, nagu oleks Euroopa Liitu astumine ammugi otsustatud, ja positiivselt.
    Alustagem tinglikult negatiivsetest stsenaariumidest. Kõige suuremaks komistuskiviks ähvardab kujuneda just rahvahääletus, mille läbikukkumine tähendab kõige tõsisemaid tagajärgi. Kui muid erimeelsusi, nagu mõni peatükk või paragrahv, saab veel siluda, siis referendumi tulemust mitte kuidagi. Euroopa keerab rahakraanid lihtsalt kinni, ja kõik.
    Arvestades omavalitsustegelaste, kes valisid presidendi, meelsust, pole ime, kui nad on Euroliidu vastu. Ja omavalitsused on rahvale lähemal kui keskvõim. Kuigi Arnold Rüütel ei saa avalikult Euroliidu vastu olla, on tema meeskonnas veendunud vastasrindlasi. Ja just maarahva hulgas on enim vastuolijaid. Välisriikidest sõltub meie saatus enim Saksamaast ja tema sotsiaaldemokraatidest.
    Halb on see, et peatuvad investeeringud tootmise moderniseerimisse, kvaliteedi tõusu, efektiivsusesse, keskkonnakaitsesse. Käed võivad rüppe langeda, kui keegi tagant ei torgi.
    Samas ei saa võtta väga tõsiselt ohtu, et intressid tõusevad ja välisinvesteeringud ning eksport kahanevad. Eesti on ikkagi majandusvabaduse poolest 14. ja konkurentsivõime poolest 22. riik maailmas, meie krediidireiting on A miinus. Sestap pole välisinvestorite arvamuse järsku muutust põhjust karta. Meie eksport kulgeb praegu 40 ulatuses Soome ja Rootsi ja pole ette näha, et need riigid annaksid Eestile ?disklahvi?. Vastupidi: siia tehtud investeeringud nõuavad sidemete tugevdamist. Säiliksid soodustingimused tax-free näol, Eesti jätkab oma maksusüsteemiga.
    Tinglikult positiivse stsenaariumi korral pääseb Eesti Euroliitu, samas majanduselu reguleeritus suureneb. Eesti võimalused ELi bürokraatiat seestpoolt reformida ei ole suured, kuid on võimalik näidata positiivset eeskuju liberaalse majanduskorraldusega ? kasvõi maksundusega, mis on tähelepanu pälvinud. Hinnatõus tõenäoliselt kiireneks, mis vähendab ekspordi konkurentsivõimet. Ent palgad tõuseksid kiiremini, kui liidust välja jäädes. Paljudel inimestel tekib võimalus minna välismaale tööle ja teenida senisest tunduvalt rohkem. Tõenäoliselt saaks Eesti veel aastaid Euroliidult rohkem abi, kui on sunnitud ise liitumisele ja harmoniseerimisele kulutama.
    Põhimõtteliselt tuleks koostada stsenaarium ka NATOst väljajäämise puhuks, sest sõjasündmuste tõttu on rahva toetus paktile vähenenud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.