Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firma on muutunud tarbekaubaks

    Firma mõiste on viimase paarikümne aasta jooksul kogu arenenud läänemaailmas olulisel määral muutnud. Vanasti asutati firmasid vähe, ettevõtte keskmine eluiga oli palju pikem kui praegu ja usaldusväärsuse mõõdupuuks oli firma vanus.
    Tänapäeval on maailma edukamate ettevõtete edetabelis üha nooremad firmad. See tendents on põhjustatud aina lühenevatest majanduse arengutsüklitest. Kiire areng vajab energilisi noori inimesi, kiiret otsustamist ja efektiivseid lahendusi.
    Üha enam asutatakse uusi firmasid ja aina sagedamini registreeritakse riskide hajutamiseks iga uue äriprojekti juhtimiseks või vara haldamiseks uus äriühing. Registreeritud firmade arv, elanikkonna suurusega võrreldes, kasvab pidevalt. See on majanduse arenguga kaasnev normaalne ja terve nähtus.
    Efektiivseim viis firma omandamiseks on osta see valmisfirmana n-ö riiulilt. Seda kinnitab ilmekalt asjaolu, et Eestis alustab üle 90% firmadest oma eksistentsi valmisfirmana ja see protsent kasvab pidevalt. Firma on tänapäeva Eestis kujunenud vajalikuks vahendiks paari äritehingu sooritamisest suurte kontsernide haldamiseni. Firma asutamine ei ole enam asi, mida tehakse üks kord elus ? äriühing on muutunud tarbekaubaks.
    Ajakirjanduses on viimasel ajal ilmunud mitmeid artikleid, kus on valmisfirmadesse suhtutud halvasti ning on väljendatud arvamust, et neid on vaja ainult kõiksugusteks ebaseaduslikeks tehinguteks. See suhtumine on ebaõiglane ettevõtjate suhtes, kes hindavad oma aega.
    Kuna ettevõtja jaoks on firma asutamine n-ö nullist aeganõudev ja küllaltki tülikas protseduur (lisaks notaribüroole peab käima veel pangas, äriregistris, maksuametis jt. asutustes ? see kõik võtab aega), siis on kujunenud Eestis üldiseks tavaks uue äriühingu omandamine ostu-müügi lepingu alusel.
    Valmisfirma on võimalik Eestis osta keskmiselt kümne tuhande krooni eest. See on mõned tuhanded kroonid rohkem kui asutamiskulud, kuid tehinguid saab alustada juba samal päeval.
    Ettevõtja võidab ka dokumentide vormistamise ja asjaajamise peale kuluvas ajas ning mugavuses.
    Rahalise eelise annab asjaolu, et erinevalt ise asutamisest, ei ole valmisfirma kontole vaja mitmeks nädalaks külmutada firma algkapitali.
    Uue äri alustamiseks on üldjuhul tarvis, et firma oleks käibemaksukohustuslane. Valmisfirma ostmisel saab käibemaksukohustuslase numbri vajadusel kohe, ise firma asutamisel võib selleks kuluda nädalaid.
    Samas pole oluline mitte ainult see, et algkapitali sissemakse on konsultatsioonifirma poolt juba tehtud, vaid ka see, mil viisil see on teostatud. Korrektsed valmisfirmad on loodud rahalise sissemaksega. Rahalise sissemaksega firma omandamine on kõige õigem lahendus, sest siis on ettevõtte raamatupidamine kohe algusest peale korras.
    Kuid ka rahalise sissemaksega asutatud valmisfirma raamatupidamisdokumendid võivad osutuda ebakorrektseks, mistõttu tuleb neid alati eelnevalt kontrollida. Tean juhust, kus üks konsultatsioonifirma asutas valmisfirmasid nii, et maksis äriregistris registreeritud valmisfirma pangakontolt kapitali edasi asutamisel oleva valmisfirma stardikontole. Sel juhul tekivad mõlema firma raamatupidamises probleemid, kuna: esiteks - registreeritud firma raamatupidamisel on raske selgitada, mille eest maksti ühe asutamisel oleva võõra firma stardikontole ära kogu algkapital.
    Teiseks ? asutamisel oleva firma raamatupidamisel on jällegi keerukas selgitada, miks maksis tema algkapitali sisse üks temaga mitte seotud firma, mitte aga asutaja.
    Samas ei tohi unustada, et kõigest korrektselt vormistatud firma dokumendid ei garanteeri äri edu, kuigi nad on selle vältimatult vajalikuks eelduseks. Äriühingu asutamisest oluliselt tähtsam on firma edasise tegevuse õige planeerimine. B-kaardi müük on lihtne tegevus, võrreldes õige omandistruktuuri ja edaspidise maksude planeerimise alase nõustamisega.
    Firma soetamisel tasub kindlasti mõelda selle peale, kuidas luua selline äristruktuur, mis oleks sobivaim nii maksude maksmise kui ka varade kaitse aspektist.
    Seepärast on oluline enne iga tehingu või äri planeerimist konsulteerida oma nõustajatega ning luua struktuur algusest peal korrektselt. Edukas äri on alati hästi planeeritud.
    Autor: Katrin Taho
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval otsis USA aktsiaturg suunda, nafta hind langes
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.