Välistulumaksu mahaarvamist piiratakse

Samas kõrvaldab maksulepingu olemasolu vastava välisriigiga, kus dividende jaotanud äriühing on resident, Eesti tulumaksuseaduses oleva 12 kuu piirangu. Selle tulemusena ei ole oluline, millal välismaalt on dividende saadud. Samuti ei saa maksulepingu olemasolul piirata välismaalt saadud tululiike vaid dividendidega, sest välismaal makstud tulumaksu peab maksulepingus sätestatud topeltmaksustamise vältimise põhimõtte kohaselt saama residendist äriühingu tasandil arvesse võtta ka muude tululiikide puhul (nt Eesti äriühingu välismaal asuva filiaali makstud ettevõtte tulumaks, intressidelt või rojaltidelt välismaal kinni peetud tulumaks jne).

Aastast 2003 piiratakse eelpool kirjeldatud välismaal makstud tulumaksu arvessevõtmist, kuna seadusemuudatusega kehtestatakse uus kriteerium ? residendist äriühingust dividendide saajale peab olema dividendide väljamaksmise ajal kuulunud vähemalt 20% dividendide maksja aktsiatest, osadest või häältest. Seega, kui vastav osalus on alla 20%, saab residendist äriühing tulumaksuseaduse alusel arvesse võtta ainult neilt dividendidelt välismaal makstud tulumaksu, kuid mitte enam dividendide aluseks olevalt kasumiosalt tasutud ettevõtte tulumaksu.

Nii säilib Eesti tulumaksuseaduses siiski üldine välismaal makstud tulumaksu arvessevõtmise süsteem (tuntud ka hariliku krediidimeetodi nime all), kuid portfelliinvestoritena välismaale investeerinud Eesti äriühingud ei saa enam kasutada dividendide aluseks olevalt kasumiosalt tasutud ettevõtte tulumaksu (underlying credit).

Õnneks on Eestil oma põhiliste kaubanduspartnerite asukohariikidega (v.a Venemaa) olemas maksulepingud, mis enamasti tagavad sarnases olukorras ka aastal 2003 residendist äriühingule üldise ja senikehtiva süsteemi kohaldamise juhul, kui talle kuulub vähemalt 10% dividende jaotanud välismaa äriühingu häälteõigustest.

Väiksemate häälteõigustega osaluste puhul on aga maksulepingu olemasolul residendist äriühingule ikkagi tagatud harilik krediidisüsteem, mille kohaselt ta saab arvesse võtta vastavalt tululiigilt (dividendidelt, intressidelt, rojaltidelt jne) välismaal tasutud tulumaksu, kuid mitte rohkem kui vastavale tulule Eestis kehtiva tulumaksu ulatuses (ehk siis piiratuna 26/74 vastavast tulust). See peaks leevendama topeltmaksustamisega kaasnevaid probleeme maksulepinguriikide äriühingutelt saadud erinevate tululiikide suhtes, mida on välismaal maksustatud tulumaksuga.

Samas kaotatakse tulumaksuseaduses aastal 2003 ülalkirjeldatud 12 kuu piirang dividendide saamisel välismaalt ning lisatakse selgitava iseloomuga täiendus, mille kohaselt sarnaselt seni füüsiliste isikute puhul kehtinud reeglile peetakse igas riigis tasutud tulumaksu kohta eraldi arvestust.

Tulumaksuseaduse § 50 lg 1 muudatuse kohaselt maksustatakse Eesti äriühingu kasum aastast 2003 selle jaotamisel sõltumata sellest, kes on dividendi või kasumieraldise saaja. Nii hakatakse dividende maksustama 26/74 tulumaksuga ka juhul, kui dividende makstakse teisele residendist äriühingule või välismaa äriühingu Eesti filiaalile. Sel moel tagatakse maksulepingute mittediskrimineerimise artiklis ning Euroopa Ühenduse asutamislepingus sisalduvate põhimõtete täitmine Eesti poolt. Seega ei saa mitteresidendi osalusega äriühingud edaspidi lükata dividendide maksmisel edasi Eesti tulumaksukohustust, makstes dividende vastava mitteresidendi Eestis registreeritud filiaalile.

Autor: Peep Kalamäe