Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesmärk on jätkusuutlik majandus
Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. Majanduspoliitika peab ühtlasi toetama tootluse tõusu ja seeläbi Eesti ja ELi vaheliste arenguerisuste vähenemist ning tagama ELiga ühinemiseks vajalike majanduskriteeriumide täitmise. Eesmärkide saavutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: valuutakomitee süsteemi säilitamine; valitsussektori tasakaalustatud eelarvepõhimõtte järgimine; liberaalse kaubanduspoliitika jätkamine ja soodsa investeerimiskliima tagamine.
Eurotsooniga ühinemist käsitletakse kolmeetapilise protsessina. Kuni ELiga liitumiseni säilitab Eesti fikseeritud vahetuskursi euro suhtes. ELi liikmeks saades on Eesti suuteline rakendama ELi seadusandluse täies mahus. See annab Eestile rahaliidu mittetäieliku liikme staatuse. Konvergentsikriteeriumide täitmisel saab Eesti rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks ning ühineb eurotsooniga.
Lähiaastail on eeldusi saavutada 5?6 majanduskasv. See peaks tagama, et Eesti SKP inimese kohta jõuab 50 tasemele ELi keskmisest 2010. a. Majanduskasv saavutatakse peamiselt majanduse kapitaliseerituse suurenemise ja tootlikkuse tõusu arvelt.