Pakkusime läinud nädalavahetusel Kuku ?Keskpäevatunnis? Hans H. Luigega välja idee võtta euro Eestis krooniga kõrvuti sularahana käibele. Mõte on emotsionaalselt leidnud positiivse vastuvõttu, seetõttu võiks jätkata ratsionaalse diskussiooniga.
Mis siis kõneleb euro teise valuutana kasutamise poolt?
Kõigepealt oleks see Eesti kui turismimaa tutvustamisel võimas müügiargument. Enamus Eestit külastavatest turistidest tuleb euro-tsoonist. Ülekaalukal esikohal on mõistagi soomlased, kuid märkimisväärse ja aina kasvava osa moodustavad ka mandri-Euroopa euro-maadest tulevad külalised.
Euro kasutamine oleks turistile äärmiselt mugav: juba sadamast või lennujaamast alates ei peaks ta muretsema kohaliku sularaha hankimise pärast. Ma usun, et paljud Äripäeva lugejad on nii nagu mina tundnud suurt ebamugavust võõras riigis lennukilt maha astudes, teadmata, kus saab vahetada või automaadist võtta raha, milline on tema väärtus ja kui palju seda õieti vaja läheb. Ka ei valmistaks muret reisi lõpul taskusse jääma kippuv rahapära.
Hinnad muutuksid nii turistile kui eestlasele hästi võrreldavaks. Kõik hinnad peaks sel juhul olema väljas nii eurodes kui kroonides. Eurotsoonis käies peame end praegu vaevama hindade jagamisega 15,64ga, et saada aru võrdlusest Eesti hindadega. Kodus nähtavad euro-hinnad teeks elu lihtsamaks. Eestisse tulnud hinnatundlik ostuturist aga naudiks ostuparadiisi veel laiemal rinnal ning riiki sissevoolav rahahulk aina kasvaks. Tõsi, võib juhtuda seegi, et nii eestlased kui külalised saavad aru, et paljud kaubad on Eestis hoopis kallimad kui euro-tsoonis.
Kaardimaksed jääksid kroonipõhiseks ja kuna enamus suurematest ostudest sooritatakse kaardimakse abil, siis peaks ka pangad oma väikesed võidud konverteerimiselt saama.
Mõned euro-kupüüre väljastavad sularahaautomaadid peaks suuremates linnades olema kättesaadavad, see lihtsustaks muuhulgas ka reisile minevate eestlaste elu.
Mõningaid muresid võib tekitada kahe valuuta kasutamine poodide kassasüsteemidele. Moodsamad tarkvarad on selle võimalusega juba arvestanud, sest kogu euro-tsoon töötab just praegu kahe valuuta printsiibil. Aga lähemalt võib õppust võtta Soome lahe laevastikult, kus kaks valuutat kõrvuti juba aastaid töötavad.
Loomulikult peaks euro aktsepteerimine olema kaupmeestele vabatahtlik, sest igale külapoele oleks sellega tegelemine ehk ülejõu käiv. Kuid vähemalt Tallinna, Tartu ja Pärnu kaupmehed ja kõrtsmikud võiks uuendusest palju kasu lõigata.
Õieti juba lõikavadki. Alanud aasta esimesel nädalal viis ajakirjandus läbi mitu katset, kus selgus, et eurot võtsid vastu ja andsid koguni viisakalt tagasi nii Tallinna restoranid, alkoholipoed kui taksojuhid.
20. juunist 1992 kehtiv EV rahaseaduse § 3 ütleb, et ?ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni.?
Seaduse sõna on küll karm, kuid pea liiva alla peitmine ei muuda probleemi olematuks. Iga seadus on poliitilise tahte korral muudetav. Ma ei tunne valuutakomitee printsiipide kõiki nüansse, kuid usun, et euro teise ametliku sularahana kasutusse võtmine ei nõrgestaks ei Eesti rahanduspoliitikat ega usaldust krooni suhtes. Ei võta me ju kasutusele Argentiina peesot. Suured euroskeptikud inglasedki võtavad suuremates poodides vastu eurot, andes tagasi naelu ja penne. Ka see variant võiks vahevariandina kõne alla tulla.
Euro tuleb meile niikuinii. Tulgu ta siis juba avalikult ja paralleelvaluutana, mitte salamisi. Ka inimesed vajavad eurole üleminekuks harjumist ning meie tulevane liitumine euro-tsooniga ei pea lõppema suurte segaduste ja välisministri tagasiastumisega, nagu juhtus Itaalias.
Ameeriklastele tutvustas ajakirja National Geographic selle aasta esimene number Euroopat kui tõelist imedemaad, kus saab sama mobiiltelefoni ja sama valuutat kasutades reisida põhjapolaarjoonest Vahemereni. Meile oleks väga kasulik olla üks osa sellest imest.
Seotud lood
Alanud aasta tõotab tulla väikeinvestorite jaoks tegus, sest turge juhivad mitmed tehnoloogilised uuendused, regulatiivsed muudatused ja makromajanduslikud suundumused. Freedom24 analüütikud annavad näpunäiteid, millele tähelepanu pöörata.