Euro teiseks sularahaks

Euro kasutamine oleks turistile äärmiselt mugav: juba sadamast või lennujaamast alates ei peaks ta muretsema kohaliku sularaha hankimise pärast. Ma usun, et paljud Äripäeva lugejad on nii nagu mina tundnud suurt ebamugavust võõras riigis lennukilt maha astudes, teadmata, kus saab vahetada või automaadist võtta raha, milline on tema väärtus ja kui palju seda õieti vaja läheb. Ka ei valmistaks muret reisi lõpul taskusse jääma kippuv rahapära.

Hinnad muutuksid nii turistile kui eestlasele hästi võrreldavaks. Kõik hinnad peaks sel juhul olema väljas nii eurodes kui kroonides. Eurotsoonis käies peame end praegu vaevama hindade jagamisega 15,64ga, et saada aru võrdlusest Eesti hindadega. Kodus nähtavad euro-hinnad teeks elu lihtsamaks. Eestisse tulnud hinnatundlik ostuturist aga naudiks ostuparadiisi veel laiemal rinnal ning riiki sissevoolav rahahulk aina kasvaks. Tõsi, võib juhtuda seegi, et nii eestlased kui külalised saavad aru, et paljud kaubad on Eestis hoopis kallimad kui euro-tsoonis.

Kaardimaksed jääksid kroonipõhiseks ja kuna enamus suurematest ostudest sooritatakse kaardimakse abil, siis peaks ka pangad oma väikesed võidud konverteerimiselt saama.

Mõned euro-kupüüre väljastavad sularahaautomaadid peaks suuremates linnades olema kättesaadavad, see lihtsustaks muuhulgas ka reisile minevate eestlaste elu.

Mõningaid muresid võib tekitada kahe valuuta kasutamine poodide kassasüsteemidele. Moodsamad tarkvarad on selle võimalusega juba arvestanud, sest kogu euro-tsoon töötab just praegu kahe valuuta printsiibil. Aga lähemalt võib õppust võtta Soome lahe laevastikult, kus kaks valuutat kõrvuti juba aastaid töötavad.

Loomulikult peaks euro aktsepteerimine olema kaupmeestele vabatahtlik, sest igale külapoele oleks sellega tegelemine ehk ülejõu käiv. Kuid vähemalt Tallinna, Tartu ja Pärnu kaupmehed ja kõrtsmikud võiks uuendusest palju kasu lõigata.

Õieti juba lõikavadki. Alanud aasta esimesel nädalal viis ajakirjandus läbi mitu katset, kus selgus, et eurot võtsid vastu ja andsid koguni viisakalt tagasi nii Tallinna restoranid, alkoholipoed kui taksojuhid.

20. juunist 1992 kehtiv EV rahaseaduse § 3 ütleb, et ?ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni.?