- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalminister Siiri Oviir on ravimitootjate lõa otsas
Võrreldes ülemöödunud aastaga kasvasid möödunud aastal ravimite kompenseerimiseks minevad summad 40%. Kui selline trend jätkub, siis ei jää midagi muud üle kui tõsta sotsiaalmaksu. Sotsiaalministri ametisse asudes lubas Siiri Oviir hakata otsima võimalusi ravimite hinna alandamiseks.
Äripäev ei usalda sotsiaalminister Siiri Oviiri ja me ei usu, et tema eestvõttel hakatakse Eestis ravikindlustusraha sihipärasemalt kasutama. Tegelikult esindab vastne sotsiaalminister ravimitootjate huve, selle parimaks tõestuseks on Oviiri poolt riigikogus algatatud eelnõu, mis tugevdab kallite originaalravimite positsiooni Eesti turul.
Oviiri ja teise keskerakondlase Toomas Vareki eelnõu kohaselt määratakse odavate ravimite kompenseeritav summa teiste maade sama sorti ravimite keskmise hinna järgi. Selline ravimihinna kujundamise viis ei ole tarbijale soodne, sest nt Euroopa Liidu riikides on ravimihinnad kõrgemad. Me ei saa kopeerida kõrge elatustasemega riikide hinnataset Eestisse.
Haigekassa hinnangul ei võimalda Oviiri-Vareki eelnõu ravimite kompenseerimiseks minevate summade suurenemist pidurdada.
Oviir on üritanud selgitada, et eelnõu ei ole ravimitootjate huvides, ja kinnitanud, et tema sellest eelnõust ei loobu. Tegelikkus näitab aga muud. Eelnõu tekst on sõna-sõnalt sama, nagu Ravimitootjate Liit esitas haigekassale. Kuna see muudatus toetust ei leidnud, siis mindi riigikogu liikme Siiri Oviiri juurde, kes kirjutas eelnõule koos Toomas Varekiga alla ja saatis parlamenti. Nii sai Oviirist ravimifirmade esindaja. Oviiri-Vareki eelnõu on ilmekas näide poliitika ja raha kokkumängust, millega üritatakse tõmmata mütsi pähe ravimite tarbijatele ja ajada kitsa huvigrupi käsi võimalikult sügavale maksumaksja taskusse. Kahe poliitiku abiga üritatakse maksumaksjatelt ravikindlustusena kokku kogutud raha ravimitootjatele ümber jagada.
Ei oleks midagi hullu, kui tegemist oleks opositsioonipoliitikute eelnõuga. Siis võiks niisugust käitumist hinnata kui soovi leida valimiskampaaniaks rahastajaid või pidada eelnõud teeneks Keskerakonda kuuluvate ravimitootjate esindajate suhtes. Eelnõu autorid on aga võimul ja ühele neist kuulub sotsiaalministri portfell. Eesti maksumaksjale ja ravimitarbijatele on see halb lahendus, kui sotsiaalminister on ravimitootjate lõa otsas.
Tõenäoliselt oleks iga erialaliit huvitatud, et liidu liikmete tegevust soosivad eelnõud jõuaksid parlamenti. Poliitikutel peab olema aga nii palju austust oma valijate ja teiste maksumaksjate suhtes, et nad ei lase sellistel huvigruppidel end juhtida. Samuti peab poliitikutel olema julgust oma tegude eest vastutada. Kui sa oled esitanud parlamendile seaduse, mis kaitseb ravimitootjate huvisid, siis tuleb seda ministrina julgeda tunnistada, mitte rääkida siirast soovist ravimite hinnataset Eestis alandada. Toimetus on oma hinnangu kujundanud 1. ja 5. veebruari Äripäevas ning 4. veebruari Postimehes ilmunud artiklites kajastatud ekspertide ütluste põhjal.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele