Savi toob uusi mõtteid

Keraamika ei eelda tegijalt mitte midagi peale fantaasia ? pole vaja eelteadmisi kunstist, voolimisest ega savist, pole vaja head joonistaja- või skulptoriannet. Pole vaja isegi spetsiaalseid riideid selga panna ? voolima võib minna kas või otse töölt, kohapealt saab põlle ette ja kui mõni savine tilk või tükk ka riietele pudeneb, tuleb see pesus maha. On vaja vaid välja mõelda, mida teha ? pidevalt ümmargusi topsikesi voolida oleks lihtsalt igav.

Siiski alustatakse keraamika tegemist topsidest, kausikestest ja tassidest ? saab käe valgeks ja tuleb mingi ettekujutus, mis asi savi on ja kuidas käitub, saab kätte põhivõtted. Võiks ju ka kohe suure asja ette võtta, aga siis kukub see kole välja, sest esimesed katsetused on pelgalt katsetused ning tunnetuse õppimine.

Keraamik ja Vanalinna Kunstimaja keraamikaõpetaja Stina Valgma õpetab õhtuti inimestele just keraamika põhivõtteid, et oleks, kust edasi minna. Pärast esimesi topse-kruuse vaadatakse igaühe plaane eraldi: kes tahab valmistada praetaldrikute komplekti, kes ehtekarpi, kes rahakassat, kes võitoosi.

Valgma püüab koos valmistajaga leida sobivaimad viisid ja tehnikad, kuidas tema idee ellu viia ja asi paremini valmis teha. Ideed ei saa kunagi otsa, vastupidi ? lähevad ajapikku aina julgemaks.

See ongi see, mida Valgma peab keraamika tõmbejõuks: võimalused. Savi kasutusala on laiem, kui esialgu arvata võiks. Kõik nõud pisikesest savitaldrikust suurte põrandavaasideni, kõikvõimalikud kujukesed ja karbid, ka kaelaehted. Kuid saab teha ka mustrilisi originaalseid ahjupotte maakodu soojaallikat ilustama, kahhelplaate vannituppa või skulptuuri koduaeda. Peamiselt tehakse Vanalinna Kunstimaja keldris nõusid, kõige pisemad kunstnikud karusid-lambaid ja muid kujukesi. Noorimad keraamikud on seal kolmeaastased.

Savi voolitakse ses Vene tänava majas käsitsi. Peamiselt seepärast, et treipingil voolimine on palju keerulisem ning mõne kuuga seda selgeks ei õpeta. Teine põhjus on unikaalsus, mis käsitsi tehtud asjadega alati kaasas käib. Treipingil tehtud vaasid on kui tehasetoodang, arvab keraamik Valgma.

Osa keraamikaringis käijaid kiidab keraamikaõpetaja Valgma sõnul, et see on kui teraapia ? savikäkist ilusat kuju või vormi voolides on mõtted loomise, mitte töö- või kodumurede juures, need paar-kolm tundi nädalas on tõeline vaimne lõõgastus. Savi kasutatakse ka keha turgutamisel ? savimaskid on tuntud kosmeetikas ja savi pannakse ka valutavatele liigestele. Kuid mitte keraamikakeldris.

Lisaks loomisnaudingule saab hiljem naudingu asja omamisest ? sedasi huviringis tehtud keraamika on alati unikaalne ja tegijale emotsionaalselt tähtsam kui poenõud. Kui kodus on ümberringi enda ideede järgi ise loodud asjad, elab inimene kui iseenda maailmas, kus tal kahtlemata kõige parem ongi.

Valgma rõhutab vaid, et luua tuleb positiivse tundega, muidu ei jää asjale õiget hinge ja tegemisest head mälestust. See kehtib ka asjade puhul, mis ära kingite.