• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2250,82%45 672,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2250,82%45 672,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • 26.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahandusministeerium soovib võlakirjad emiteerida enne suve

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen selgitas, et presidendi poolt 12. märtsil heaks kiidetud välislaenude võtmise ja välislaenulepingute riigigarantiide andmise seaduse muutmise seaduse tulemusena saab riigivõlakirju emiteerida ühekordse seaduse alusel.
?Tahaks võlakirjaemissiooni teha võimalikult ruttu, sest muidu ei ole sel enam mõtet,? lausus Mathiesen. Maailmamajanduse olukord paraneb ning intressimäärad on tõusmas, mistõttu emissiooniga pikalt viivitades ei pruugi sellest enam loodetud efekti saada, rääkis ta.
?Eesmärk on emissioon korraldada enne võlakirjaturu suvepuhkust ehk juunit,? lausus Mathiesen.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigivõlakirju on plaanis emiteerida 1,56 miljardi krooni ulatuses. Sellest 1,3 mld krooni peaks minema välislaenude kustutamiseks ning 238,7 miljonit kaugseire radarisüsteemi ostuks.
Mathiesen lausus, et välislaenude riskid on kindlasti tarvis maha võtta, mistõttu juhul, kui võlakirjaemissiooni millegipärast korraldada ei õnnestu, tuleb tõenäoliselt teha palju väikeseid valuuta ja intressi tulevikutehinguid.
Mathieseni sõnul on selliste tehingute puhul probleem Maailmapanga laenude intressimäära riski maandamisega. Kuna Maailmapank ei kasuta Euribori ega Liborit, vaid enda spetsiifilist alust, on väga raske intressimäära riski maandamiseks koostada turul kaubeldavat instrumenti.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele