Vastavalt maareformi seadusele peab vaba metsamaa erastaja vastama ühele kahest tingimusest.
1. Peab tegelema põllumajandusliku tootmisega - äriregistrisse kantud FIE, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega antud valla territooriumil ja Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks põllumajanduslik tootmine antud valla territooriumil. Peab saama tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud saaduste müügist (kinnistuseks on väljavõte tuludeklaratsioonist) ning peab omama tootmiseks vajalikku maad või selle kasutamise õigust.
2. Peab tegelema metsamajandusega - äriregistrisse kantud FIE ja Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes omab metsamaad koos kasvava metsaga antud valla territooriumil ning on endale kuuluvas metsas teostanud valgustus-, harvendus- või sanitaarraiet või metsauuendust (aluseks vastavad dokumendid).
Infot vabade metsamaade väljapanekust levitavad vallavalitsused maakonnalehes (või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes). Maa plaanidega saab tutvuda kohalikus omavalitsuses. Avalik väljapanek kestab vähemalt kuu aega alates kuulutuse ilmumisest. Erastamisavaldust saab esitada kuu aja jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest. Avalduse võib saata tähitud kirjaga.
Erastaja otsustamine mitme taotleja korral toimub järgnevalt:
taotlejad võivad sõlmida kokkuleppe, milleks vallavolikogu määrab vähemalt ühekuulise tähtaja;volikogu võib otsustada füüsilise isiku eelistamise;vallavalitsus korraldab enampakkumise.
Kinnistamiseks vajalikud toimingud on maatüki mõõdistamine, hindamine ja registreerimine maakatastris, müügihinna tasumine ning lepingu sõlmimine erastamise korraldajaga. Erastatava maa müügihind (enampakkumise alghind) on maamaksustamishind, millele lisatakse kasvava metsa maksumus.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Vaba metsamaa erastamise teel omanikuks saanud isik peab arvestama, et tema omaniku õigusi piiratakse kahe aasta jooksul. Maatüki kinnistamisel kantakse kinnistusraamatu kolmandasse jakku keelumärge selle kohta, et kinnistut ei tohi kahe aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest võõrandada, koormata hoonestusõiguse või kasutusvaldusega (va võõrandamine alanejatele sugulastele ja vanematele, kelle suhtes hakkab peagi samuti keeld kehtima).
Vaba metsamaa erastamisel on võimalik kasutada järelmaksu, mis tagatakse Eesti riigi kasuks seatava hüpoteegiga. Järelmaksu tähtaeg on kuni 50 aastat, intress 5% aastas tasumisele kuuluvalt summalt. Järelmaksuga soetatud kinnistute majandamisel peab kasvava metsa raiumiseks taotlema loa hüpoteegipidajalt (asukohajärgselt maavanemalt). Viimane jälgib, et kinnistu väärtus ei langeks alla hüpoteegiga tagatud nõude määra.
Metsamaa hindamiseks kasutatakse tulumeetodit - määratakse objekti turuväärtus selle kasutamise ajal esinevate rahavoogude järgi. Enne erastamise kasuks otsustamist tuleb maatükil asuv mets põhjalikult üle takseerida ning kindlaks määrata puistu koosseis, vanus, tagavara jms. Sellele tuginedes arvestatakse, millist materjali ja kui palju on metsa raiumisel võimalik saada ja määratakse kindlaks rahavood ning metsamaa hind kujundatakse ostja eeldatavast tulusoovist.
HÄRMO HALJASTE
AS Kaanon Kinnisvara juhataja
Ostueesõigusega või enampakkumisega (piiratud või avalik) erastamise läbi viiakse eraomandisse metsamaad, mis ei kuulu riigi või munitsipaalomandisse jätmisele.
Kuna metsamaa erastamisprotsessis osalevate isikute ring on piiratud, siis näiteks Tallinnas elav investor Lõuna-Eestis paiknevat vaba metsamaad erastada ei saa, kui ta samas piirkonnas juba ühte metsakinnistut ei oma.
Vaba metsamaa erastamine toimub maareformi seaduse § 232 ja valitsuse määruse nr. 115 "Maareformi seaduse paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord" kohaselt.
Metsa maksumus määratakse metsainventeerimise andmebaasi takseerandmete alusel ning hindamise viib läbi keskkonnaministri poolt määratud riigiasutus või keskkonnaministri poolt volitatud äriühing, milles enamusotsustusõigus kuulub riigile. Hindamise tulemustega mittenõustumise korral võib erastaja tellida metsa hindajalt omal kulul täiendava metsainventeerimise.
Metsamaa müügihinna tasumisel on õigus kasutada 90% ulatuses järelmaksu kuni 50 aastataks. Ostu-müügi summa või esmase sissemakse võib tasuda rahas või EVPdes. Lisaks ostu-müügi summale tuleb erastajal tasuda erastamiskulud, kasvava metsa hindamine, kinnistamise riigilõiv ja järelmaksu kasutamise korral ka notaritasu. Järelmaksu vormistamiseks on vajalik ka abikaasa nõusolek.
Üks isik võib erastada kuni 10 ha metsamaad. Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kuigi läbi piiratud enampakkumisega erastamise teel on võimalik metsamaad omandada turuhinnast odavamalt, on rahapaigutust otsivate investorite peamine tehinguallikas siiani olnud siiski vabaturg, seda enam, et turuhinnad on ühtlustunud ja eraomanike käest on sageli võimalik metsamaad isegi odavamalt osta, kui enampakkumisel osaledes.
Autor: Rubert Saluoks