- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erastaja jääb kitsenduste küüsi
Vastavalt maareformi seadusele peab vaba metsamaa erastaja vastama ühele kahest tingimusest.
1. Peab tegelema põllumajandusliku tootmisega - äriregistrisse kantud FIE, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega antud valla territooriumil ja Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks põllumajanduslik tootmine antud valla territooriumil. Peab saama tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud saaduste müügist (kinnistuseks on väljavõte tuludeklaratsioonist) ning peab omama tootmiseks vajalikku maad või selle kasutamise õigust.
2. Peab tegelema metsamajandusega - äriregistrisse kantud FIE ja Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes omab metsamaad koos kasvava metsaga antud valla territooriumil ning on endale kuuluvas metsas teostanud valgustus-, harvendus- või sanitaarraiet või metsauuendust (aluseks vastavad dokumendid).
Infot vabade metsamaade väljapanekust levitavad vallavalitsused maakonnalehes (või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes). Maa plaanidega saab tutvuda kohalikus omavalitsuses. Avalik väljapanek kestab vähemalt kuu aega alates kuulutuse ilmumisest. Erastamisavaldust saab esitada kuu aja jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest. Avalduse võib saata tähitud kirjaga.
Erastaja otsustamine mitme taotleja korral toimub järgnevalt:
taotlejad võivad sõlmida kokkuleppe, milleks vallavolikogu määrab vähemalt ühekuulise tähtaja;volikogu võib otsustada füüsilise isiku eelistamise;vallavalitsus korraldab enampakkumise.
Kinnistamiseks vajalikud toimingud on maatüki mõõdistamine, hindamine ja registreerimine maakatastris, müügihinna tasumine ning lepingu sõlmimine erastamise korraldajaga. Erastatava maa müügihind (enampakkumise alghind) on maamaksustamishind, millele lisatakse kasvava metsa maksumus.
Hetkel kuum
Vaba metsamaa erastamise teel omanikuks saanud isik peab arvestama, et tema omaniku õigusi piiratakse kahe aasta jooksul. Maatüki kinnistamisel kantakse kinnistusraamatu kolmandasse jakku keelumärge selle kohta, et kinnistut ei tohi kahe aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest võõrandada, koormata hoonestusõiguse või kasutusvaldusega (va võõrandamine alanejatele sugulastele ja vanematele, kelle suhtes hakkab peagi samuti keeld kehtima).
Vaba metsamaa erastamisel on võimalik kasutada järelmaksu, mis tagatakse Eesti riigi kasuks seatava hüpoteegiga. Järelmaksu tähtaeg on kuni 50 aastat, intress 5% aastas tasumisele kuuluvalt summalt. Järelmaksuga soetatud kinnistute majandamisel peab kasvava metsa raiumiseks taotlema loa hüpoteegipidajalt (asukohajärgselt maavanemalt). Viimane jälgib, et kinnistu väärtus ei langeks alla hüpoteegiga tagatud nõude määra.
Metsamaa hindamiseks kasutatakse tulumeetodit - määratakse objekti turuväärtus selle kasutamise ajal esinevate rahavoogude järgi. Enne erastamise kasuks otsustamist tuleb maatükil asuv mets põhjalikult üle takseerida ning kindlaks määrata puistu koosseis, vanus, tagavara jms. Sellele tuginedes arvestatakse, millist materjali ja kui palju on metsa raiumisel võimalik saada ja määratakse kindlaks rahavood ning metsamaa hind kujundatakse ostja eeldatavast tulusoovist.
HÄRMO HALJASTE
AS Kaanon Kinnisvara juhataja
Ostueesõigusega või enampakkumisega (piiratud või avalik) erastamise läbi viiakse eraomandisse metsamaad, mis ei kuulu riigi või munitsipaalomandisse jätmisele.
Kuna metsamaa erastamisprotsessis osalevate isikute ring on piiratud, siis näiteks Tallinnas elav investor Lõuna-Eestis paiknevat vaba metsamaad erastada ei saa, kui ta samas piirkonnas juba ühte metsakinnistut ei oma.
Vaba metsamaa erastamine toimub maareformi seaduse § 232 ja valitsuse määruse nr. 115 "Maareformi seaduse paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord" kohaselt.
Metsa maksumus määratakse metsainventeerimise andmebaasi takseerandmete alusel ning hindamise viib läbi keskkonnaministri poolt määratud riigiasutus või keskkonnaministri poolt volitatud äriühing, milles enamusotsustusõigus kuulub riigile. Hindamise tulemustega mittenõustumise korral võib erastaja tellida metsa hindajalt omal kulul täiendava metsainventeerimise.
Metsamaa müügihinna tasumisel on õigus kasutada 90% ulatuses järelmaksu kuni 50 aastataks. Ostu-müügi summa või esmase sissemakse võib tasuda rahas või EVPdes. Lisaks ostu-müügi summale tuleb erastajal tasuda erastamiskulud, kasvava metsa hindamine, kinnistamise riigilõiv ja järelmaksu kasutamise korral ka notaritasu. Järelmaksu vormistamiseks on vajalik ka abikaasa nõusolek.
Üks isik võib erastada kuni 10 ha metsamaad. Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kuigi läbi piiratud enampakkumisega erastamise teel on võimalik metsamaad omandada turuhinnast odavamalt, on rahapaigutust otsivate investorite peamine tehinguallikas siiani olnud siiski vabaturg, seda enam, et turuhinnad on ühtlustunud ja eraomanike käest on sageli võimalik metsamaad isegi odavamalt osta, kui enampakkumisel osaledes.
Autor: Rubert Saluoks
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele