Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fooliumisse peitsime pudelid selleks, et maitsjad ei laseks end häirida kaubamärgist, vaid hindaks ainult õlut ? maitset, lõhna, vahtu... Mida keegi tähtsaks peab.
Testis osalesid lisaks allakirjutanule Äripäeva kujundaja Sverre Lasn, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Allan Soon, ASi Eesti Eine turundusspetsialist Lauri Tomingas ning Puhkepäeva fotograaf Villu Kraan. Kutse sai, aga kohale ei jõudnud Riho Rõõmus. Osalejate valiku peamiseks tingimuseks oli, et testija peab õlut armastama.
Uute õllede kõrvale panime Saku Originaali ja Tartu Alexandri seepärast, et need on meie turul olnud juba aastaid ning nende maitset, lõhna ja iseloomu tunneb suurem osa Eesti õllesõpru, kui mitte kõik ? need on head mõõdupuuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Testi võitis Eesti esindusõlleks peetav Saku Originaal. Mitu testijat pidas sellega väga sarnaseks teise koha saanud Tartu Alexandrit, ülejäänud õlled olid iseloomulikumad ? mis tume, mis kange, mis lahja, mis hapu.
Lauri Tomingas (LT): Halb käärinud lõhn ja pärmine järelmaitse. Pole Saku.
Mari Sarv (MS): Lõhn hapu, maitse liiga terav ? segab mõnusat olemist ja nõuab millegi pealehammustamist.
Villu Kraan (VK): Tugev maitse, vajab vürtsikat suupistet.
Allan Soon (AS): Pikk humalane mekk, piisavalt mõrkjas olemaks hea õlu. Parajalt kange ka.