Erakondade nägemus Tallinna tulevikust

Tallinna rahapuu juured asuvad rahvastikuarvestuses. See on võti kogu Eesti regionaal-, sotsiaal- ja ettevõtluspoliitikale ? vaid adekvaatne elukoharegister võimaldab riigi elukorraldust planeerida. Tallinnal pole vaja, et siia rahvast massiliselt juurde voolaks, nagu soovis üleeelmine linnapea Jüri Mõis. Piisab, kui Tallinna maksumaksjad end siin elanikuna registreeriksid ja nende maksud jõuaks linnakassasse.

Arvatavasti on meid siin linnas 20 aasta pärast sama palju kui täna ? umbes 400 000. Muutunud on rahvastik: vananemine on peatunud, tüüpiline tallinlane on hästiteeniv keskealine kodanik lisaks noortele lastega peredele, kes elavad õnnelikult. Enamik Harjumaa valdu omab Tallinnaga ühist haridus-, ühistranspordi- ja meditsiinilise teeninduse võrku. Suur-Tallinnas elab üle 600 000 inimese, omavahel lähenenud Tallinn ja Helsingi moodustavad ühe 2 miljonilise megapolise, ühe Läänemeremaade jõulisema keskuse.

Rahvastikuarengu positiivne variant oleks, kui 20 aasta jooksul suureneks linlaste arv 200 000 inimese võrra. Kas selleni jõutakse, sõltub kolmest faktorist: soodsast majanduskliimast, tööjõu potentsiaali ärakasutamisest ning haridusest. Tööhõive magnetiks on see, et pealinnas on rohkem töökohti. Teisena võiks märkida arenenud infrastruktuuri ja kolmandaks turismi arengut.