Majanduskasvu ja konkurentsivõime võti on tootlikkuse järjekindel suurendamine

Eesti majanduselus ilmnevad ärevust tekitavad signaalid, nagu palga ennakkasv võrreldes tootlikkusega, ekspordipotentsiaali küsitavus, tööjõu oluline vähenemine tulevikus jne. Need sunnivad otsima lahendusi olukorra parendamiseks, et kindlustada majanduskasv ning konkurentsivõime.

Keskseks ja praktikas tunnustatud suunaks on siin tootlikkuse järjekindel suurendamine. Paraku on selles valdkonnas Eestis väga palju puudusi ja probleeme (vt Kas tootlikkus on Eestis varjusurmas probleem? - toim).

Riikide kogemused näitavad, et tootlikkuse probleeme tuleb lahendada süsteemselt ja terviklikult. Selleks on maailma paljudes riikides (sh ka enamuses endistes sotsialismimaades) loodud nn tootlikkuse keskused. Nende põhifunktsioonid on järgmised:

ekspertiiside teostamine ja konsultatsioonide andmine;

vajalike metoodikate väljatöötamine jm publikatsioonid ning trükised (sh tootlikkuse- bülletäänid);

tootlikkuse tõstmise kogemuste infopanga organiseerimine, kogemuste analüüs, üldistamine ja propageerimine;

koolitustöö;

seminaride, konverentside jm korraldamine ning välissidemete arendamine.

Kes ja kus täidab Eestis neid funktsioone? Kas ei oleks juba aeg luua ka Eestisse tootlikkuse keskus kui sellealase tegevuse katalüsaator? Kas omaette, mõne ministeeriumi või kõrgkooli (tehnoloogiakeskuse) juurde? Või kas ühitada tootlikkuse keskus Kvaliteedi Keskusega (selliseid näiteid on maailmas olemas) või loodava Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskusega?

Need küsimused ootavad kiiret vastust.