• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,97%40 095,64
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,97%40 095,64
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • 24.09.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestlaste võlakoorem suureneb

Mullu sügisel alanud suundumused, nagu suletud sektori eeliskasv, pangalaenude kasvu kiirenemine ja säästmise alanemine, ei ole muutunud, kirjutab keskpank oma kommentaaris.
Viimase nelja kvartali keskmine jooksevkonto puudujääk on kasvanud ja jõudnud sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtes 10 protsendile. Võrreldes 2001. aasta teise kvartaliga on jooksevkonto puudujääk SKT suhtes kasvanud 1,6 protsendilt 10 protsendile.
?Eesti majanduse võlakoormuse varasemast kiiremale suurenemisele viitab tõsiasi, et otseinvesteeringute sissevool ei katnud kogu rahastamisvajakut, vaid rahastamiseks tuli kasutada ka välislaenamist ja varem kogutud rahavarusid,? ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Saarniidu sõnul tuleneb jooksevkonto puudujäägi vähenemine võrreldes esimese kvartaliga peamiselt hooajalistest teguritest, mis väljendusid teenuste ekspordist saadavate tulude kasvus.
Suurima panuse andis selles turismi areng.
Käesoleva aasta esimesel poolel toetas jooksevkontot koondeelarve, kuid teise lisaeelarve vastuvõtmine tähendab eelarvepoliitika tasakaalustava mõju kahanemist.
Kaubabilansi puudujääk on aastaga suurenenud SKT suhtes 11 protsendilt 18 protsendile. See tähendab, et nõndanimetatud automaatsed stabilisaatorid ei ole töötanud ja kaubaekspordi vähenemisega ei ole investeerimisnõudluse väga kiire kasvu tõttu kaasnenud impordi sama suurt vähenemist.
Juhul kui Eesti ekspordisektori väljavaated lähiajal radikaalselt ei parane, saab jooksevkonto puudujäägi langus rajaneda vaid laenukasvu aeglustumisele ja säästmise kasvule nii era- kui ka riigisektoris.
Hooajalised tegurid ei saa olla välistasakaalu jätkusuutliku paranemise alus.
Autor: ÄP Online

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele