- OMX Baltic−0,21%318,82
- OMX Riga−0,5%977,66
- OMX Tallinn−0,05%2 228,71
- OMX Vilnius0,05%1 509,51
- S&P 500−0,47%7 765,36
- DOW 300,1%51 231,64
- Nasdaq −1,25%27 193,34
- FTSE 100−0,16%10 441,6
- Nikkei 225−0,77%68 512,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,45
- OMX Baltic−0,21%318,82
- OMX Riga−0,5%977,66
- OMX Tallinn−0,05%2 228,71
- OMX Vilnius0,05%1 509,51
- S&P 500−0,47%7 765,36
- DOW 300,1%51 231,64
- Nasdaq −1,25%27 193,34
- FTSE 100−0,16%10 441,6
- Nikkei 225−0,77%68 512,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlaste võlakoorem suureneb
Mullu sügisel alanud suundumused, nagu suletud sektori eeliskasv, pangalaenude kasvu kiirenemine ja säästmise alanemine, ei ole muutunud, kirjutab keskpank oma kommentaaris.
Viimase nelja kvartali keskmine jooksevkonto puudujääk on kasvanud ja jõudnud sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtes 10 protsendile. Võrreldes 2001. aasta teise kvartaliga on jooksevkonto puudujääk SKT suhtes kasvanud 1,6 protsendilt 10 protsendile.
?Eesti majanduse võlakoormuse varasemast kiiremale suurenemisele viitab tõsiasi, et otseinvesteeringute sissevool ei katnud kogu rahastamisvajakut, vaid rahastamiseks tuli kasutada ka välislaenamist ja varem kogutud rahavarusid,? ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.
Saarniidu sõnul tuleneb jooksevkonto puudujäägi vähenemine võrreldes esimese kvartaliga peamiselt hooajalistest teguritest, mis väljendusid teenuste ekspordist saadavate tulude kasvus.
Suurima panuse andis selles turismi areng.
Käesoleva aasta esimesel poolel toetas jooksevkontot koondeelarve, kuid teise lisaeelarve vastuvõtmine tähendab eelarvepoliitika tasakaalustava mõju kahanemist.
Kaubabilansi puudujääk on aastaga suurenenud SKT suhtes 11 protsendilt 18 protsendile. See tähendab, et nõndanimetatud automaatsed stabilisaatorid ei ole töötanud ja kaubaekspordi vähenemisega ei ole investeerimisnõudluse väga kiire kasvu tõttu kaasnenud impordi sama suurt vähenemist.
Juhul kui Eesti ekspordisektori väljavaated lähiajal radikaalselt ei parane, saab jooksevkonto puudujäägi langus rajaneda vaid laenukasvu aeglustumisele ja säästmise kasvule nii era- kui ka riigisektoris.
Hooajalised tegurid ei saa olla välistasakaalu jätkusuutliku paranemise alus.
Autor: ÄP Online
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
3
4
6
Investor Toomase kommentaar
Viimased uudised
OpenAI teade lõi kiibiaktsiad langusesse
Tunnustati Lääne-Eesti edukaid ettevõtteid
Tagasi Äripäeva esilehele