PM: Pangad jahivad uusi säästu- ja laenukliente

Pangad üritavad teineteist üle trumpavate personaalsete pakkumistega pihta saada vähestele veel laenukoormata või säästutooteta klientidele.

Globaalse majanduse madalseis, ähvardav sõjaoht ning tihe rebimine pangandusturul sunnib panku üha leidlikumalt inimesi nii säästma kui tarbima meelitama, kirjutab Postimees.

Hansapank Eesti peadirektori Andres Liinati kinnitusel pole inimeste säästuharjumused Eestis veel välja kujunenud ning seega tuleb senistele nn passiivsetele pangaklientidele teha personaalseid pakkumisi nii säästmis- kui laenutoodete osas.

Kui eestlaste rahapaigutused kas investeerimisfondidesse, kindlustusse või väärtpaberitesse ulatuvad ligi nelja miljardi kroonini, siis pangakontodel seisab raha 21 miljardit krooni, millest üle 12 miljardi nõudmiseni hoiustel. Samas oli näiteks tarbijaturu maht tänavu esimesel poolaastal 23,7 miljardit krooni.

Emori uuringute kohaselt on regulaarselt võimelised säästma Eesti keskmist palka (teises kvartalis 6353 krooni kuus) teenivad inimesed. Sellest väiksemate sissetulekutega inimesed küll säästavad, aga pigem püsikaupade soetamiseks.

Siiani said Hansapangas personaalset nõustamist ja pakkumisi nautida vaid personaalpanganduse kliendid, arvelduskrediiti ja krediitkaarte pakuti internetipanga kaudu siiski ka teistele selleks piisava sissetulekuga klientidele.

Ühispank on teinud laiendatult personaalseid pakkumisi juba varemgi. Panga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koidu sõnul saadab pank personaalseid pakkumisi kas kirja või interneti teel 30 000 - 40 000 kliendile.

Sampo Pank pakub personaalset nõustamist aga näiteks kõigile, kes on investeerinud kas väärtpaberitesse või Sampo fondidesse üle 50 000 krooni. Samuti piisab sama suurest hoiusest.

Personaalse kontohalduri abi võib kasutada aga juba ka siis, kui paigutatakse mõnesse säästutootesse, näiteks pensionifondi, vähemalt tuhat krooni kuus.