Rahandusminister Harri Õunapuu ütles Eesti majanduse olukorda kommenteerides, et uudis on see, et uudist ei ole. Olukorras, kus mujal maailmas on majanduskasv praegu 1 ringis ning kasvu kiirenemist loodetakse alles järgmisel aastal, sarnaneb Eesti erasektori laenudel põhinev tarbimine peoga katku ajal.

?Meil on raske öelda, kas meie sõnum ei jõudnud kohale või oleks laenamine võinud veel suurem olla,? sõnas Õunapuu, kelle kinnitusel on laenude hoiustest kiirem kasv endiselt murettegev ja Eesti Panga soovitused laenamist ohjeldada peaks tarbijaid mõtlema panema.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja asetäitja Andrus Säälik lausus, et ministeerium ei karda mitte kiiret majanduskasvu, vaid seda, kust kasv tuleb. ?Laen tuleb valest kohast,? märkis Säälik.

?Kas Eesti majandus on teel katastroofi poole, ei saa veel öelda, kuid olukord teeb ettevaatlikuks. Võib-olla kahe-kolme kvartali pärast ei lähe nii hästi,? rääkis majandusministeeriumi majandusarengu osakonna majandusanalüüsi talituse juhataja Janno Järve.

Majanduse hetkeolukorra ja lähituleviku muudavad heaks majanduskasvu püsimine, tööhõive ja palkade kasv ning et riigieelarve tulud laekuvad üle ootuste hästi. Üheksa kuu seisuga on täidetud 76 riigieelarvest.

Töötus on alanenud madalaimale tasemele peale 1997. aastat, mil toimus börsikrahh. Selle aasta II kvartalis langes töötuse määr 9,4-le ehk samale tasemele, mis oli 1997. aasta II kvartalis. Töötute arv vähenes eelmise aastaga võrreldes 20 900 inimese võrra, sealhulgas vähenes rohkem kui 3000 inimese võrra nende arv, kes olid loobunud tööd otsimast.

Statistika näitab, et valitsuse tarbimine on eratarbimisega võrreldes jäänud marginaalseks vaatamata sellele, et võeti vastu kaks lisaeelarvet. Juuni lõpu seisuga katsid valitsuse ressursid peaaegu kahekordselt võetud võla. Seega ei pea paika avalikkuse süüdistus, nagu annaks riik tarbimises halba eeskuju.