Balti Investeeringute Grupi (BIG) juhatuse esimees Ingo Põder ütles, et viivisvõlgnevusse jäävad need laenajad, kes ei oska oma riske juhtida ega arvesta negatiivse stsenaariumiga. ?Need on laenuvõtjad, kes ehitavad äriplaani üles igavesele kasvule ega tee pikaajalisi plaane.? Põderi kinnitusel koostavad Eesti ettevõtjad enamiku äriplaanidest usus, et majandus on stabiilne ning kasv pidev.

Ehkki BIGi laenumaht kasvas eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes 52, Põder viivisvõlgnevuste kasvu ei tähelda. ?Neid on alati, kes viivisvõlgnevusse satuvad,? lausus ta. Põderi andmetel prognoosivad Eesti pangad järgmiseks aastaks 20?50protsendilist laenukasvu, seda eelkõige pankade jaoks madala riskiga eluasemelaenude arvel. ?Tänu laenamise aktiivsele propageerimisele on tekkinud nõudlus. Üritada seda väärata on natuke naljakas,? kommenteeris Põder keskpanga manitsusi. ?Eesti Pangal on kui isa roll ja ilmselt on tal vaja näidata, et tunneb laenamise pärast muret.?

Hansapanga laenuosakonna juhataja Einar Pilvet hindas eraisikute laenuvõtmist teadlikumaks kui varasematel aastatel, lisades, et lühiajaline tarbimine asendub pigem pikaajalise investeerimisega. ?Kuidas klient saadud väikekrediiti kasutab, pank ei jälgi,? kommenteeris Hansapanga suhtekorraldusjuht Ando Noormets asjaolu, et osa kaardiomanikke ostavad võlgu leiba-saia ning muid esmatarbekaupu. Noormets avaldas arvamust, et klientide laenuotsused on kaalutletud ning kodudes rahulikult läbi mõeldud. Noormetsa sõnul Hansapangale viivisvõlgnevuste osas etteheiteid ei ole.

Kinnisvarasektori ettevõtete viivislaenude ehk rohkem kui 10 päeva maksetähtaja ületanud laenude osa teises kvartalis oli 10 ja eraisikute tarbimislaenudest viivises 9,8. Augustis küündis kinnisvarasektoris 60 päeva ületavate viivislaenude osa 5 protsendini, tarbimislaenudel 3,7 protsendini. Vastav näitaja kõigi laenude arvestuses on 2.

Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots märkis, et kui 10päevane viivisvõlgnevus võib tähendada logisevat maksedistsipliini, siis üle 60päevane viivisvõlgnevus viitab laenukliendi makseraskustele.

Viivisvõlgnevuses kinnisvaraarendaja: Meie võlg Ühispangale ei ole suur, alla miljoni krooni. Pank suhtus meie probleemi mõistvalt, pakkus ajapikendust, võtsime pooleks aastaks. Kui müüme sel aastal veel viis krunti, siis tuleme toime.

Piirkonnas, kus meie arendusprojekt asub, on korraga valmimas neli-viis küla. Probleem tekkis sellest, et samas kõrval müüdi krunte odavamalt, ilma kommunikatsioonideta. See taktika on päris levinud: apelleeritakse inimeste kergeusklikkusele ja n-ö heinamaa pakutakse välja elamumaa hinnaga. Ostjad ei mõtle, kui palju peavad juurde maksma, ja ostavad odavama krundi. Meie õnnetus ei tekkinud seega mitte arendusprojektide rohkusest, vaid just konkurentide ebaaususest.

Eesti Panga president Vahur Kraft: Eesti majanduse jaoks on probleemiks 11-protsendiline jooksevkonto puudujääk, ekspordi aeglane taastumine ja majanduskasvu suurendanud aktiivne tarbimine. Praegust tsüklit mõjutavad Euroopa madalad intressid, mistõttu riiki tuleb sisse palju laenuraha. Järgmises tsüklis ei pruugi tingimused nii soodsad olla ja seetõttu peavad nii riik, ettevõtted kui ka eraisikud mõtlema rohkem säästmise peale.

Pankade väljastatud laenude kvaliteet on praegu üldjoontes hea ning riskid on maandatud. Samas tuleb väga konservatiivselt käsitleda kinnisvara arendusprojektide finantseerimist. Ning kõikide laenutoodete puhul tuleb vältida olukorda, kus omafinantseering puudub või on väga väike.