Riigikohtu pressiesindaja Krõõt Nõgese sõnul võib riigikohtu otsus tuua riigile kaasa rahalisi kohustusi. ?Intressi maksnuil on õigus taotleda kahju hüvitamist riigivastasuse seaduse järgi. Halduskohus otsustab kaebuse põhjal konkreetseid asjaolusid arvesse võttes, kas on alust kahju hüvitamiseks.?
Riigikogu rahanduskomisjon leidis riigikohtule esitatud selgitustes, et maksuhaldur ei saa edaspidi nõuda intresse ajavahemiku eest enne 1. juulit 2002, samal ajal kui need, kellele intressinõue on esitatud varem ja kes ei ole seda vaidlustanud, peavad intresse siiski tasuma.
Et maksuvõlad on viimastel aastatel ulatunud 1-2 miljardi kroonini ning viimaste aastate intressimäär on olnud 25-54 protsenti aastas, võivad riigi seadusvastased intressitulud ulatuda miljarditesse.
Riigikohtu esimees Uno Lõhmus ütles Kanal 2 ?Uutele uudistele?, et ta ei usu riigi vastu kohtutesse esitatavate nõuete laviini tekkimisse, kuna tegemist on vormilise rikkumisega.
Vaidluse intressimäärade seaduslikkusest algatas AS Põltsamaa Põllumajand, mis leidis, et ta ei pea maksma maksuvõlaga kaasnevat 590 908kroonist intressi. Vastavalt põhiseadusele on maksumaksja kohustatud maksma ainult seaduses ette nähtud makse. Intress on aga Põltsamaa Põllumajandi esindajate hinnangul trahv, mistõttu oleks see tulnud kehtestada seadusega, mitte rahandusministri määrusega, nagu seni tehti.