Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teise samba keskmine palk kukkus järsult

    Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) andmeil on esimeses etapis ehk 1. juuniks pensionifondidega liitunute keskmine palk 8175 krooni kuus.
    EVK nõukogu esimehe Jaanus Erlemanni hinnangul on palga languse tinginud kaks tegurit. Esiteks maksid paljud tööandjad esimese nelja kuu jooksul välja aastapreemiaid. Lisaks on teises etapis liitunute seas peaaegu viiendik selliseid inimesi, kes pole sel aastal saanud kordagi palka, näiteks üliõpilased. Vaid 52 teises etapis liitunutest on saanud iga kuu palka, keskmiselt 7469 krooni kuus.
    Rikkamad inimesed valisid LHV Aktsiapensionifondi (vt graafikut). LHV partneri Robert Kiti sõnul on selle põhjuseks eelkõige asjaolu, et nende kliendid on investeerimisega tegelevad inimesed, kelle sissetulek kõrgem.
    EVK tegevdirektori Kaidi Oone pööras tähelepanu sellele, et teisele kohale jääva LHV Intressipensionifondi keskmise palga vahe eespool mainituga on üsna suur. Oone sõnul üllatas see, et 1942.?1956. aastal sündinud inimesed eelistasid enamikus konservatiivseid võlakirjafonde, järgmisel kümmekonnal aastal sündinud aga valisid peamiselt agressiivsed aktsiafondid.
    Kõige madalama keskmise palgaga liitunud on Seesami Võlakirjafondis. Seesam Varahalduse juhatuse esimees Tiina Tapp ütles, et kuna seltsil on suhteliselt väike turuosa, siis võlakirjafondide vahel loositud kohustuslikud liitujad tõmbavad keskmise palganumbri allapoole.
    Fondivalitsejate käsutuses on praegu 135 mln krooni. Teise sambaga liitunutelt on laekunud 45 mln krooni, fondivalitsejad on omalt poolt lisanud 90 mln. EVK prognoosib 2003. aasta lõpuks ligi 1 mld kroonist pensionifondide kogumahtu.
    Erlemanni hinnangul võiks järgmisel aastal liituda ca 60 000 inimest. Nende hulka ei ole arvestatud kohustuslikke liitujaid.
    Kuigi rahandusministeerium ega valitsus pole veel teinud konkreetset otsust, kuidas ja mille arvel kokku hoida, et puudujääki eelarves katta, tuleb Tali sõnul teha vahet teise samba kulu ja esimese samba puudujäägi vahel. ?Teise samba kulu mõjutab üldist arvestuslikku defitsiiti ning sõltub üksnes liitujate arvust ja nende palkadest,? selgitas Tali. Esimese samba puudujääk on aga tegelik pensionireformi kulu ehk summa, mis jääb puudu riiklike pensionide maksmisest ning sõltub pensioni indeksist ning pensionäride arvust.
    Ministeeriumi hinnangul ületab ootamatult suur teise sambaga liitujate arv arvestuslikku defitsiiti järgmise aasta eelarves enam kui 300 mln krooni võrra.
    Järgmisel aastal algab ilmselt turuvõitlus pensionifondide vahetajate pärast, sest alates 2004. aasta jaanuarist on teise sambaga liitunutel võimalik fonde vahetada.
  • Hetkel kuum
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Nordecon pistis Sakus tasku 24miljonilise ehituslepingu
Nordecon hakkab ehitama Saku Gümnaasiumi õppe- ja spordihoonet 24 miljoni euro mahus.
Nordecon hakkab ehitama Saku Gümnaasiumi õppe- ja spordihoonet 24 miljoni euro mahus.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Investorid lubavad: päikesepaneelid tasuvad ära ka miinuses elektrihinnaga "Kaabud" valetasid! Elekter polnud kallis rohepöörde tõttu
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Fantoomliitujad vabastasid gigavati jagu võrguvõimsust
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Tunnustatud treener Jekaterina Remets-Morozova: oleks viisakas, kui kõik oskaksid riigikeelt
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.