Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teise samba keskmine palk kukkus järsult
Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) andmeil on esimeses etapis ehk 1. juuniks pensionifondidega liitunute keskmine palk 8175 krooni kuus.
EVK nõukogu esimehe Jaanus Erlemanni hinnangul on palga languse tinginud kaks tegurit. Esiteks maksid paljud tööandjad esimese nelja kuu jooksul välja aastapreemiaid. Lisaks on teises etapis liitunute seas peaaegu viiendik selliseid inimesi, kes pole sel aastal saanud kordagi palka, näiteks üliõpilased. Vaid 52 teises etapis liitunutest on saanud iga kuu palka, keskmiselt 7469 krooni kuus.
Rikkamad inimesed valisid LHV Aktsiapensionifondi (vt graafikut). LHV partneri Robert Kiti sõnul on selle põhjuseks eelkõige asjaolu, et nende kliendid on investeerimisega tegelevad inimesed, kelle sissetulek kõrgem.
EVK tegevdirektori Kaidi Oone pööras tähelepanu sellele, et teisele kohale jääva LHV Intressipensionifondi keskmise palga vahe eespool mainituga on üsna suur. Oone sõnul üllatas see, et 1942.?1956. aastal sündinud inimesed eelistasid enamikus konservatiivseid võlakirjafonde, järgmisel kümmekonnal aastal sündinud aga valisid peamiselt agressiivsed aktsiafondid.
Kõige madalama keskmise palgaga liitunud on Seesami Võlakirjafondis. Seesam Varahalduse juhatuse esimees Tiina Tapp ütles, et kuna seltsil on suhteliselt väike turuosa, siis võlakirjafondide vahel loositud kohustuslikud liitujad tõmbavad keskmise palganumbri allapoole.
Fondivalitsejate käsutuses on praegu 135 mln krooni. Teise sambaga liitunutelt on laekunud 45 mln krooni, fondivalitsejad on omalt poolt lisanud 90 mln. EVK prognoosib 2003. aasta lõpuks ligi 1 mld kroonist pensionifondide kogumahtu.
Erlemanni hinnangul võiks järgmisel aastal liituda ca 60 000 inimest. Nende hulka ei ole arvestatud kohustuslikke liitujaid.
Kuigi rahandusministeerium ega valitsus pole veel teinud konkreetset otsust, kuidas ja mille arvel kokku hoida, et puudujääki eelarves katta, tuleb Tali sõnul teha vahet teise samba kulu ja esimese samba puudujäägi vahel. ?Teise samba kulu mõjutab üldist arvestuslikku defitsiiti ning sõltub üksnes liitujate arvust ja nende palkadest,? selgitas Tali. Esimese samba puudujääk on aga tegelik pensionireformi kulu ehk summa, mis jääb puudu riiklike pensionide maksmisest ning sõltub pensioni indeksist ning pensionäride arvust.
Ministeeriumi hinnangul ületab ootamatult suur teise sambaga liitujate arv arvestuslikku defitsiiti järgmise aasta eelarves enam kui 300 mln krooni võrra.
Järgmisel aastal algab ilmselt turuvõitlus pensionifondide vahetajate pärast, sest alates 2004. aasta jaanuarist on teise sambaga liitunutel võimalik fonde vahetada.