Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi raha päästis panga hapu laenu

    Veel möödunud aastal oli Äripank 35 miljoni krooniga valdusettevõtte ASi Lacto suurim kreeditor. Seejuures oli Äripank pangainspektsiooni kõrgendatud tähelepanu all, sest Lacto laen moodustas peaaegu poole panga 85 miljoni kroonisest omakapitalist.
    Võrreldes möödunud aastaga on tänaseks olukord muutunud. Lactost on järel vaid riismed, kust otsib oma 5,7 miljonit krooni taga väetisefirma AS Kemira Agro Eesti. Lactot juhivad avalikkusele tundmatud vene nimega tegelased. Firma varad on kanditud uude äriühingusse AS Rapla Dairy. Kohustused on uputatud riiulifirmasse AS Leonarda Invest, mida esindavad inimesed advokaadibüroost Laus & Partnerid. Advokaatide ülesanne on tegeleda nende kümmekonna Euroopa piimafirmaga, keda Lacto juhtkond haledalt pettis, kui müüs Eesti või ja piimapulbri pähe Euroopast ja Venemaalt toodud kaupa. Euroopa firmade nõuded ulatuvad mitmekümne miljoni kroonini. Lootus Lactost midagi kätte saada on kaduvväike. Leonarda on Äripanga osanik ja Lausi büroo advokaat Madis Kiisa on Äripanga nõukogu liige.
    Kui möödunud aastal ei tahtnud Äripanga juht Valeri Haritonov intervjuust ajakirjandusele midagi kuulda, siis tänavu on panga nõukogu esimees ja juhatuse nõunik Viljar Veskiväli nõus kõigest rääkima. Ta kirjeldas meelsasti, kuidas valitsus peaks aitama hädas olevaid piimatootjaid. Veskiväli ütles, et nüüd pole Äripangale võlgu enam Lacto, vaid piimatootjad. Kokku 27 miljonit krooni.
    Äripanga risk on see, kui piimatootjad pankrotti lähevad. Siis pole sealt sentigi võtta. Nüüd otsustas Maaelu Edendamise Sihtasutus anda tootjatele Äripanga vahendusel viieks aastaks 3,5 intressiga 25 miljonit laenu.
    Maaelu sihtasutuse juht Raul Rosenberg ütles, et laenu taotlejaks olid nii Äripank kui ka piimatootjad. Raha läheb tootjatele Rapla piimatehaselt AS Rapla Dairy saamata jäänud raha katteks. See on kergendus ka Hansapanga tütarfirmale AS Hansa Capital, mis on Rapla Dairy suurim võlausaldaja.
    Raha jagamise skeem pole veel selge, ütles Rosenberg. Tema sõnul peaks väiksemad tootjad, keda on saja ringis, saama 5 miljonit. Ülejäänu läheb suurematele, kelle hulgas on 10 Lacto grupi firmat. Vastutasuks saab Äripank omale neis piimaettevõtetes osaluse. Perspektiivis loodab pank nõnda tagasi saada nii praeguse 25miljonilise kui varasema 27miljonilise laenu.
    Sihtasutus ootab tagasi 70 rahast, ülejäänud riski katab riik. Rosenberg ütles, et tema teada sellist skeemi ettevõtete päästmiseks varem kasutatud pole. Rahaeraldus on oluline, sest nõnda säilitatakse piimatootmises töökohtade arv ja tootmismaht, mis on oluline Euroopa Liidult kvootide kauplemiseks.
    Maaelu sihtasutuse praegune rahasüst ei pruugi jääda viimaseks. ASi Põlva Piima juht Aivar Häelm ütles, et Piimaliit hakkab nüüd arvutama, kui palju peaksid laenu saama teised piimatootjad. ?Maksumaksja raha eest peavad olema kõigil võrdsed võimlused,? ütles Häelm. ?Küsimus on põhimõttes.?
    Häelm ütles, et normaalne asjade käik oleks käinud läbi pankroti. Siis oleks ettevõtted leidnud endale uued, efektiivsemad omanikud. Nüüd ei välista miski, et kergelt raha saanud tootjad on natukese aja pärast uuesti ministri juures raha palumas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Ivar Veskioja: e-residentsus töötab, nüüd on aeg vallutada Euroopa turg
Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
EfTENi uue fondi puhasväärtus kasvas, oodata on uut väljamakset
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus oli oktoobri lõpus 10,99 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Lähiajal on oodata väljamakset investoritele, mis on teine alates fondi loomisest.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus oli oktoobri lõpus 10,99 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Lähiajal on oodata väljamakset investoritele, mis on teine alates fondi loomisest.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sesti kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sesti kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Maardu biogaasitehas hakkab tootma gaasi Tallinna linnaliinibussidele
Teisipäeval avatud 14 miljoni eurone Maardu biogaasitehas hakkab tootma gaasi aastas kuni 50-le gaasil liikuvale Tallinna linnaliinibussile.
Teisipäeval avatud 14 miljoni eurone Maardu biogaasitehas hakkab tootma gaasi aastas kuni 50-le gaasil liikuvale Tallinna linnaliinibussile.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.