Riigi raha päästis panga hapu laenu

Veel möödunud aastal oli Äripank 35 miljoni krooniga valdusettevõtte ASi Lacto suurim kreeditor. Seejuures oli Äripank pangainspektsiooni kõrgendatud tähelepanu all, sest Lacto laen moodustas peaaegu poole panga 85 miljoni kroonisest omakapitalist.

Võrreldes möödunud aastaga on tänaseks olukord muutunud. Lactost on järel vaid riismed, kust otsib oma 5,7 miljonit krooni taga väetisefirma AS Kemira Agro Eesti. Lactot juhivad avalikkusele tundmatud vene nimega tegelased. Firma varad on kanditud uude äriühingusse AS Rapla Dairy. Kohustused on uputatud riiulifirmasse AS Leonarda Invest, mida esindavad inimesed advokaadibüroost Laus & Partnerid. Advokaatide ülesanne on tegeleda nende kümmekonna Euroopa piimafirmaga, keda Lacto juhtkond haledalt pettis, kui müüs Eesti või ja piimapulbri pähe Euroopast ja Venemaalt toodud kaupa. Euroopa firmade nõuded ulatuvad mitmekümne miljoni kroonini. Lootus Lactost midagi kätte saada on kaduvväike. Leonarda on Äripanga osanik ja Lausi büroo advokaat Madis Kiisa on Äripanga nõukogu liige.

Kui möödunud aastal ei tahtnud Äripanga juht Valeri Haritonov intervjuust ajakirjandusele midagi kuulda, siis tänavu on panga nõukogu esimees ja juhatuse nõunik Viljar Veskiväli nõus kõigest rääkima. Ta kirjeldas meelsasti, kuidas valitsus peaks aitama hädas olevaid piimatootjaid. Veskiväli ütles, et nüüd pole Äripangale võlgu enam Lacto, vaid piimatootjad. Kokku 27 miljonit krooni.

Äripanga risk on see, kui piimatootjad pankrotti lähevad. Siis pole sealt sentigi võtta. Nüüd otsustas Maaelu Edendamise Sihtasutus anda tootjatele Äripanga vahendusel viieks aastaks 3,5 intressiga 25 miljonit laenu.

Maaelu sihtasutuse juht Raul Rosenberg ütles, et laenu taotlejaks olid nii Äripank kui ka piimatootjad. Raha läheb tootjatele Rapla piimatehaselt AS Rapla Dairy saamata jäänud raha katteks. See on kergendus ka Hansapanga tütarfirmale AS Hansa Capital, mis on Rapla Dairy suurim võlausaldaja.

Raha jagamise skeem pole veel selge, ütles Rosenberg. Tema sõnul peaks väiksemad tootjad, keda on saja ringis, saama 5 miljonit. Ülejäänu läheb suurematele, kelle hulgas on 10 Lacto grupi firmat. Vastutasuks saab Äripank omale neis piimaettevõtetes osaluse. Perspektiivis loodab pank nõnda tagasi saada nii praeguse 25miljonilise kui varasema 27miljonilise laenu.

Sihtasutus ootab tagasi 70 rahast, ülejäänud riski katab riik. Rosenberg ütles, et tema teada sellist skeemi ettevõtete päästmiseks varem kasutatud pole. Rahaeraldus on oluline, sest nõnda säilitatakse piimatootmises töökohtade arv ja tootmismaht, mis on oluline Euroopa Liidult kvootide kauplemiseks.

Maaelu sihtasutuse praegune rahasüst ei pruugi jääda viimaseks. ASi Põlva Piima juht Aivar Häelm ütles, et Piimaliit hakkab nüüd arvutama, kui palju peaksid laenu saama teised piimatootjad. ?Maksumaksja raha eest peavad olema kõigil võrdsed võimlused,? ütles Häelm. ?Küsimus on põhimõttes.?

Häelm ütles, et normaalne asjade käik oleks käinud läbi pankroti. Siis oleks ettevõtted leidnud endale uued, efektiivsemad omanikud. Nüüd ei välista miski, et kergelt raha saanud tootjad on natukese aja pärast uuesti ministri juures raha palumas.