Kirjeldamaks reedel USA aktsiaturgudel toimuvat, olen sunnitud kasutama olukorda hästi kirjeldanud First Albany peastrateegi Hugh Johnsoni sõnu -"Kauplemispäeva alguses tundus, et pole sündmust, mis võiks tuua turu välja surutisest ning päeva lõpus sündmust, mis lõpetaks buumi."

Enne aktsiaturu avanemist tuli äärmiselt negatiivne uudis tööpuuduse kasvust 6 protsendile, mis oli oodatust suurem. Viimati oli nii kõrge tööpuudusmäär aprillis, mis on ühtlasi ligi 9 aasta kõrgeim tase ning on USA keskpanga taluvuspiiril.

Aktsiaturu avanemise paiku tuli pommuudis USA Rahandusministeeriumist. Rahandusminister O?Neill teatas tagasiastumisest, mis jõustub paari nädala jooksul. Peatselt esitas lahkumisavalduse ka Valge Maja majandusnõunik Lawrence Lindsay. Oletatakse, et lahkumise taga on president Bushi soov vabaneda ebapopulaarsetest majandusjuhtidest pärast ebaõnnestunud Bushi majanduspoliitikat.

Hakati kohe otsima vastuseid küsimustele - mis on lahkumise põhjus, kes saab tema järglaseks rahandusministri kohal, kuidas see mõjub aktsiatele.

Esimesele küsimusele vastas O?Neill ise rahandusministeeriumi töötajatele teatavakstehtud läkituses - elus on tähtsamaidki asju teha (kui olla rahandusminister).

Küsimusele kes saab mantlipärijaks on suuremad USA lehed välja toonud kümneid mõeldavaid järglasi sellele kohale.

Põhjus, miks aktsiaturg lõpetas päeva plussis pärast päevaalguse kukkumist oli see, et investeerimisringkondades ei sallitud eriti O?Neilli. Spekuleeriti, et uus liider on kindlasti parem. Uuelt mehelt oodatakse dividendide topeltmaksustamisest loobumist.