LUKOIL otsib endale maailmas kohta

Nafta rafineerimise ehk siis puhastamisega tegeleb Lukoil lisaks Venemaale ka Ukrainas, Rumeenias ja Bulgaarias.

Lukoili rafineerimisvõimsusest asub üle 30, tanklakettidest üle 60 ja maavarade tagavarast 4 väljaspool Venemaa riigipiire.

1,5 mln barrelit (ligi 240 mln liitrit) toornaftat päevas maapõuest välja pumpav Lukoil oma Venemaa suurim naftatootja ning annab 2 maailma ning 20 Venemaa naftatoodangust.

Kindlaks tehtud naftareservide alusel kuulub Lukoil maailma nelja suurima avalikult noteeritud naftatootja hulka. Auditeeritud andmete põhjal peaks Lukoili naftareservide maht ulatuma 14,6 mld barrelini (2,3 miljardi tonnini) ning gaasireservide maht 375 mln kuupmeetrini. Temast suurimad on vaid ExxonMobile, Shell ja PetroChina. Tõenäoliselt võivad Lukoili nafta (ja gaasi) varud olla aga isegi kolmandiku võrra suuremad. Praeguste tootmismahtude juures peaks peamiselt Lääne-Siberist naftat ammutavale Lukolile jätkuma toorainet 30 aastaks.

Ettevõtte päevane rafineerimisvõimsus ulatub 1,15 mln barrelini, olles ka selle poolest Venemaa suurim.

Lukoil loodi 1991. aasta novembris ehk vahetult peale Nõukogude Liidu kokkukukkumist. Täielikult riigile kuulunud ettevõtte koosnes firmadest nagu Langepasneftegas, Uraineftegas ja Kogalymneftegas. Nende esitähtedest kooruski välja salapärase LUK-liitega ettevõtte praegune nimi. Lukoil reorganiseeriti ühisettevõtteks aastal 1993.

Vene riigi osalus on kukkunud Lukoilis 7,6ni, ülejäänud kuulub eraomandusse. Viimase tüki Lukoili aktsiatest müüs riik maha alles möödunud kuu alguses. 5,9 aktsiapaki hinnaks kujunes 775 mln dollarit (üle 11 mld krooni).

Lukoili möödunud aasta käive ulatus 13,6 mld dollarini (üle 200 mld krooni). Enamuse ettevõtte käibest annab nafta rafineerimine ja turustamine. Sellele jääb tunduvalt alla nafta tootmine. Väga väikse osa annab gaasi tootmine. Pole ka ime. Mahtude poolest jääb Lukoil maailma suurimale gaasitootjatele Gazpromile alla umbes 100 korda.