Raumo Automaatika OÜ direktor Aleksander Polõnski nägi inkubaatorisse asumise peapõhjusena raskusi klientide leidmisel. ?Nüüd käivad läbirääkimised 2-3 firmaga, kaks neist olen leidnud siitkaudu,? ütles Polõnski. Samas kasvavad ettevõtte tegevuskulud, kuna varem pidas Polõnski kontorit korteris.
Asukate makstav rent küünib 75 kroonini ruutmeetrilt, millele lisandub koolitus 25 krooni ruutmeetrilt, tasu interneti eest, arvutite hooldus ja muu. Rendihinna sisse jäävad nõustamine, sekretäriteenus, kommunaalmaksed, ruumide valve ja nõupidamiste ruum koos esitlusvahenditega.
Selle aasta Tallinna ettevõtlusinkubaatori püsikulud moodustavad 900 000 krooni, millest 420 000 krooni kulub ruumidele ning peaks tulema inkubaatoriasukate taskust. Ülejäänu maksab kinni Tallinna linn.
Tallinna ettevõtlusinkubaatori juhataja Erki Hendrikson nentis, et päris ilma stardirahata on võimatu inkubaatoris alustada. Samas ollakse inkubaatoris valmis renditasu ajatama ning toetuste taotlemisel abistama. ?Kes on juba inkubaatori asukas, saab kergemini toetust,? ütles Hendrikson. Mujal maailmas päästab ainuüksi inkubaatoris olek valla ka pankade rahakotirauad.
Tehnoloogiaettevõtted saavad inkubaatorisse jääda kuni kolmeks, tavaettevõtted kuni kaheks aastaks. Euroopa Liidu statistika kohaselt jääb väljaspool inkubaatoreid ellu 20 tegevust alustanud ettevõtetest, inkubaatoreis aga 80. Hendriksoni sõnul ei näita statistika siiski kogu tõde, kuna et madala perspektiiviga ettevõte inkubaatorisse ei pääse.
EAS regionaalarengu agentuuri direktor Ülari Alamets märkis: ?Hoogu ei ole Eesti inkubaatorid veel kindlasti sisse saanud, uus hoog on tulnud ainult Tallinna.? Kui näiteks Räpinas töötab inkubatsiooniteenuseid pakkuv asutus hästi, siis Jõhvis kukkus esimene katse hoopiski läbi, muutudes kavandatud inkubaatorist tavaliseks kinnisvaraarenduseks.